III-1/3-35/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedIII-1/3-35/95 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus, 17. oktoobril 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasjad E.K. süüdistuses ENSV KrK §-de 15 ja 62 lg. 1 järgi ning VNFSV KrK §-de 15 ja 83 lg. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Eesti NSV Ülemkohtu 14. aprilli 1961. a. otsusega mõisteti E.K. süüdi ja teda karistati ENSV KrK §-de 15 ja 62 lg. 1 järgi vabadusekaotusega 5 aastat parandusliku töö koloonias. Kohtuotsuse järgi tunnistati E.K. süüdi selles, et ta nõukogude-vastaselt meelestatuna tegi katset reeta kodumaa ja põgeneda 1. detsembri 1960. a. öösel Xxxxxxxxx üle Soome lahe omavalmistatud ujumisvahendeid kasutades Soome. Tugeva lainetuse tõttu merel põgenemine ebaõnnestus ja E.K. peeti kinni NSV Liidu piirivalve poolt. E.K. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 1. detsember 1960. a. Kinnipidamiskohast vabanes E.K. 1. detsembril 1965. a. Karjala ANSV Ülemkohtu 3. detsembri 1968. a. otsusega mõisteti E.K. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK §-de 15 ja 83 lg. 1 järgi vabadusekaotusega 3 aastat range reziimiga parandusliku töö koloonias. Kohtuotsuse järgi tunnistati E.K. süüdi selles, et ta 12. septembril 1968. a. tegi taas katset ületada ebaseadulikult NSV Liidu-Soome piir Karjala ANSV-s ja põgeneda Soome. E.K. peeti kinni NSV Liidu piirivalve poolt pärast piiri traattõkke ületamist. E.K. väitis, et ta püüdis NSV Liidust põgeneda sellepärast, et talle ei olnud vastuvõetav NSV Liidu ühiskondlik korraldus. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 12. september 1968. a. Kinnipidamiskohast vabanes E.K. 12. septembril 1971. a. E.K. taotleb avalduses kohtuvigade parandamiseks rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, t u v a s t a s : Eesti NSV Ülemkohtu 14. aprilli 1961. a. otsusega süüstati E.K. ENSV KrK §-de 15 ja 62 lg. 1 järgi katse eest reeta kodumaa ja põgeneda 1. detsembril 1960. a. NSV Liidust Soome. Kuna NSV Liit ei olnud Eesti Vabariigi kodanikule kodumaaks, ei saanud E.K. seda ka reeta. Tema tegu seondus võitlusega Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg. 1 p. 2 on E.K. loetud talle ENSV KrK §-de 15 ja 62 lg. 1 järgi süüksarvatud teos rehabiliteerituks. Karjala ANSV Ülemkohtu 3. detsembri 1968. a. otsusega süüstati E.K. VNFSV KrK §-de 15 ja 83 järgi tema teistkordse katse eest reeta kodumaa ja põgeneda 12. septembril 1968. a. NSV Liidust Soome.
Legislator headnote
AI generatedIII-1/3-35/95 · Riigikohus: oktoobril 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasjad E.K. süüdistuses ENSV KrK §-de 15 ja 62 lg. 1 järgi ning VNFSV KrK §-de 15 ja 83 lg. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Eesti NSV Ülemkohtu 14. aprilli 1961. a. otsusega mõisteti E.K. süüdi ja teda karistati ENSV KrK §-de 15 ja 62 lg. 1 järgi vabadusekaotusega 5 aastat parandusliku töö koloonias. Kohtuotsuse järgi tunnistati E.K. süüdi selles, et ta nõukogude-vastaselt meelestatuna tegi katset reeta kodumaa ja põgeneda 1. detsembri 1960. a. öösel Xxxxxxxxx üle Soome lahe omavalmistatud ujumisvahendeid kasutades Soome. Tugeva lainetuse tõttu merel põgenemine ebaõnnestus ja E.K. peeti kinni NSV Liidu piirivalve poolt. E.K. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 1. detsember 1960. a. Kinnipidamiskohast vabanes E.K. 1. detsembril 1965. a. Karjala ANSV Ülemkohtu 3. detsembri 1968. a. otsusega mõisteti E.K. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK §-de 15 ja 83 lg. 1 järgi vabadusekaotusega 3 aastat range reziimiga parandusliku töö koloonias. Kohtuotsuse järgi tunnistati E.K. süüdi selles, et ta 12. septembril 1968. a. tegi taas katset ületada ebaseadulikult NSV Liidu-Soome piir Karjala ANSV-s ja põgeneda Soome. E.K. peeti kinni NSV Liidu piirivalve poolt pärast piiri traattõkke ületamist. E.K. väitis, et ta püüdis NSV Liidust põgeneda sellepärast, et talle ei olnud vastuvõetav NSV Liidu ühiskondlik korraldus. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 12. september 1968. a. Kinnipidamiskohast vabanes E.K. 12. septembril 1971. a. E.K. taotleb avalduses kohtuvigade parandamiseks rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, t u v a s t a s : Eesti NSV Ülemkohtu 14. aprilli 1961. a. otsusega süüstati E.K. ENSV KrK §-de 15 ja 62 lg. 1 järgi katse eest reeta kodumaa ja põgeneda 1. detsembril 1960. a. NSV Liidust Soome. Kuna NSV Liit ei olnud Eesti Vabariigi kodanikule kodumaaks, ei saanud E.K. seda ka reeta. Tema tegu seondus võitlusega Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg. 1 p. 2 on E.K. loetud talle ENSV KrK §-de 15 ja 62 lg. 1 järgi süüksarvatud teos rehabiliteerituks. Karjala ANSV Ülemkohtu 3. detsembri 1968. a. otsusega süüstati E.K. VNFSV KrK §-de 15 ja 83 järgi tema teistkordse katse eest reeta kodumaa ja põgeneda 12. septembril 1968. a. NSV Liidust Soome.
Full text
III-1/3-35/95 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus, 17. oktoobril 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasjad E.K. süüdistuses ENSV KrK §-de 15 ja 62 lg. 1 järgi ning VNFSV KrK §-de 15 ja 83 lg. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Eesti NSV Ülemkohtu 14. aprilli 1961. a. otsusega mõisteti E.K. süüdi ja teda karistati ENSV KrK §-de 15 ja 62 lg. 1 järgi vabadusekaotusega 5 aastat parandusliku töö koloonias. Kohtuotsuse järgi tunnistati E.K. süüdi selles, et ta nõukogude-vastaselt meelestatuna tegi katset reeta kodumaa ja põgeneda 1. detsembri 1960. a. öösel Xxxxxxxxx üle Soome lahe omavalmistatud ujumisvahendeid kasutades Soome. Tugeva lainetuse tõttu merel põgenemine ebaõnnestus ja E.K. peeti kinni NSV Liidu piirivalve poolt. E.K. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 1. detsember 1960. a. Kinnipidamiskohast vabanes E.K. 1. detsembril 1965. a. Karjala ANSV Ülemkohtu 3. detsembri 1968. a. otsusega mõisteti E.K. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK §-de 15 ja 83 lg. 1 järgi vabadusekaotusega 3 aastat range reziimiga parandusliku töö koloonias. Kohtuotsuse järgi tunnistati E.K. süüdi selles, et ta 12. septembril 1968. a. tegi taas katset ületada ebaseadulikult NSV Liidu-Soome piir Karjala ANSV-s ja põgeneda Soome. E.K. peeti kinni NSV Liidu piirivalve poolt pärast piiri traattõkke ületamist. E.K. väitis, et ta püüdis NSV Liidust põgeneda sellepärast, et talle ei olnud vastuvõetav NSV Liidu ühiskondlik korraldus. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 12. september 1968. a. Kinnipidamiskohast vabanes E.K. 12. septembril 1971. a. E.K. taotleb avalduses kohtuvigade parandamiseks rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, t u v a s t a s : Eesti NSV Ülemkohtu 14. aprilli 1961. a. otsusega süüstati E.K. ENSV KrK §-de 15 ja 62 lg. 1 järgi katse eest reeta kodumaa ja põgeneda 1. detsembril 1960. a. NSV Liidust Soome. Kuna NSV Liit ei olnud Eesti Vabariigi kodanikule kodumaaks, ei saanud E.K. seda ka reeta. Tema tegu seondus võitlusega Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg. 1 p. 2 on E.K. loetud talle ENSV KrK §-de 15 ja 62 lg. 1 järgi süüksarvatud teos rehabiliteerituks. Karjala ANSV Ülemkohtu 3. detsembri 1968. a. otsusega süüstati E.K. VNFSV KrK §-de 15 ja 83 järgi tema teistkordse katse eest reeta kodumaa ja põgeneda 12. septembril 1968. a. NSV Liidust Soome.
Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 lg. 1 p. 1 järgi ei loeta isik, kes on süüdi mõistetud VNFSV KrK § 83 alusel, kohtuväliselt rehabiliteerituks. Kuna E.K-le süüksarvatud tegu vastas Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tahtud ülekohtu vastu peetud võitluse eesmärkidele, kuulub ta rehabiliteerimisele Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõstetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 5 lg. 1 järgi. Juhindudes KrMK §-st 5 lg. 1 p. 2, AKKS §-dest 63 p. 3, 65 lg. 3, ja 779 ning Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §- st 5 lg. 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : 1. Tühistada Karjala ANSV Ülemkohtu 3. detsembri 1968. a. otsus E.K. süüdimõistmises VNFSV KrK §-de 15 ja 83 lg. 1 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Rehabiliteerida E.K. talle süüksarvatud teos ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. 2. E.K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 17. oktoobril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe Peeter Vaher