III-1/1-72/95 · Riigikohus

III-1/1-72/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 17. oktoobril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja

Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Andrei Truusi süüdistuses KrK §-de 101 p. 2,7 ja 140 lg 2 p. 1 ja 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu A. Truusi kaitsja vandeadvokaat

A. Jaroslavski ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Kohtla-Järve Linnakohtu 15. märtsi 1995. a. otsusega mõisteti

A. Truus süüdi KrK §-de 101 p. 2,7 ja 140 lg 2 p. 1 ja 2 järgi ning karistati KrK § 40 alusel

kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 8 aastat noortevanglas alates 8. septembrist 1994. a.

A. Truus tunnistati süüdi selles, et ta 31. augustil 1994. a. Kiviõli linnas joobnud olekus huligaansel

ajendil tapmise eesmärgil lõi rusikate ja jalgadega umbes 30 korral näkku ja kehasse Anatoli

Boitsovi. Eriti piinaval ja eriti julmal viisil tekitas ta A. Boitsovile kehavigastusi, mille tagajärjel

viimane suri sündmuskohal.

Veel tunnistati A. Truus süüdi selles, et ta 6. septembril 1994. a. Kiviõli linnas koos R. Bõkovi ja

M. Lulluga joobnud olekus nõudsid raha Innar Kukelt ja selle mittesaamisel lõi R. Bõkov peaga

J. Kukke vastu laupa ja A. Truus võttis kannatanult ära käekella.

Kohtla-Järve Linnakohtu 15. märtsi 1995. a. otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse A. Truusi kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov, kes taotles kuritegude ümberkvalifitseerimist vastavalt §-

dele 107 lg 2 p. 1 ja 140 lg 1 ning karistuse mõistmisel alaealisuse olulisemat arvestamist.

Viru Ringkonnakohtu 22. mai 1995. a. otsusega jäeti Kohtla-Järve Linnakohtu otsus muutmata ja

kaitsja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja S. Belov, kes

jätkuvalt taotleb kuritegude ümberkvalifitseerimist nagu apellatsioonkaebuses. Kaebuses märgitakse,

et A. Truus kehavigastuste tekitamisel ei soovinud kannatanu surma, ei tegutsenud huligaansel ajendil

ega soovinud valmistada kannatanule erilisi piinu ja kannatusi. Tema käitumises puudus ka eriline

julmus. Kaebuses märgitakse ka seda, et J. Kukelt käekella võttes tegutses A. Truus iseseisvalt ja tal

puudus eelnev kokkulepe kaassüüdimõistetutega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu

kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski seletuse, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist ja

prokuröri seletuse, milles ta leidis, et kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, kuid kohtuotsusest

tuleb välja jätta A. Truusi süüdimõistmine KrK § 101 p. 2 järgi,

l e i d i s :

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et ei ole kogutud küllaldaselt tõendeid selle kohta, et A. Truus

tappis A. Boitsovi huligaansel ajendil.

Huligaanse ajendi all tuleb mõista süüdlase tahtlust panna kuritegu toime viisil, mis väljendab ilmset

lugupidamatust ühiselureeglite ja üldtunnustatud moraalinormide vastu. Kui tapmine pannakse toime

küllavalikus kohas, kuid isiklikel ajenditel (antud juhul kättemaks solvangu eest) ning süüdlase

käitumises puudub soov rikkuda avalikku korda, ei ole tegemist tapmisega huligaansel ajendil. Nii

Kohtla-Järve Linnakohus kui ka Viru Ringkonnakohus on A. Truusi käitumise kvalifitseerimisel KrK

§ 101 p. 2 järgi ekslikult lähtunud hinnangust, et ajend A. Boitsovi tapmiseks oli tähtsusetu. Salmal

ajal A. Truusi väited selle kohta, et teda ajendasid kannatanut peksma viimase solvavad väljendused

vahetult enne peksmist, ei ole ümber lükatud muude tõenditega. Seetõttu ei ole kohtul, lähtudes

süütuse presumptsiooni põhimõttest, õigust tema väiteid kõrvale lükata. Ülaltoodu alusel tuleb

kohtuotsusest välja jätta A. Truusi süüdimõistmine KrK § 101 p. 2 järgi.

Kehtiva seaduse mõtte kohaselt võib tapmine olla toime pandud nii otsese kui kaudse tahtlusega.

Pekstes kannatanut vältavalt jalgade ja rusikatega valimatult pähe, rindkeresse ja kõhtu nägi A. Truus

ette surma saabumise võimalust, kuid suhtus oma tegevuse tagajärgedesse ükskõikselt, seega pani

tapmise toime kaudse tahtlusega.

Löökide arv ning kannatanule tekitatud vigastuste hulk tõendavad tapmise toimepanemist eriti julmal

viisil ning selles osas Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub linnakohtu ja ringkonnakohtu

järeldustega.

A. Truusi poolt koos kaaslastega toimepandud avalik vargus on õigesti kvalifitseeritud KrK § 140

lg 2 p. 1ja 2 järgi, sest grupi liikmed tegutsesid kuritegeliku kavatsuse täideviimisel ühiselt ja

kooskõlastatult ning seega ei saa A. Truusi tegevust vaadelda lahus teiste grupi liikmete tegevusest.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu 15. märtsi 1995. a. otsus ja Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 22. mai 1995. a. otsus, jättes sellest välja A. Truusi süüdimõistmine KrK § 101

p. 2 järgi.

Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 17. oktoobril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Peeter Vaher