III-2/1-58/95 · Riigikohus

III-2/1-58/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 12. oktoobril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja P. Vaher, hageja esindaja

vandeadvokaat J. Alandi ja kostja E. Kuusiku osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 2. oktoobril

1995. a.

Ado Jürgensoni kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 4. aprilli 1995. a. otsuse A.

Jürgensoni hagis Elfriede Kuusiku vastu vara tagasinõudmiseks.

Jõgeva Maakohus rahuldas 23. augusti 1994. a. otsusega A. Jürgensoni hagi ning tunnistas tema

omandiõigust Jõgeva maakonnas Saare vallas asuva "Saarepera A-48" talu kõrvalhoonetele: 1) küün-

saun-küünile; 2) ait-kuivati-küünile; 3) sigala-laut-küünile ja 4) vanale kaevule. Kohus leidis, et ei

elamu ostu-müügi lepingu sõlmimise hetkel 19. aprillil 1976. a. ega ka kohtuotsuse tegemise ajal ei

olnud kõrvalhooned ühegi füüsilise isiku omandis. Samuti ei ole fikseeritud ühegi füüsilise isiku

omandiõigust nimetatud talu küün-saun-küünile, sigala-laut-küünile, ait-kuivati-küünile ega kaevule.

Ostes maa-alal, mis polnud E. Kuusikule eraldatud, küttepuude hinnaga ja küttepuudena kaks

kõrvalhoonet, ei tekkinud E. Kuusikul omandiõigust neile hoonetele. Ükski teine füüsiline ega

juriidiline isik ei ole omandiõigust "Saarepera A-48" talu hoonetele taotlenud. Puuduvad ka muud

alused, mis välistaksid vara tagastamise õigustatud subjektile.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas kostja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja uue otsusega

jättis hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus tuvastas, et E. Kuusik ostis 24. mail 1976. a. "Lembitu" kolhoosilt Saarepera talu

kõrvalhooned ning sel ajal kehtinud seadused ei nõudnud kõrvalhoonete ostu-müügi lepingu

notariaalset tõestamist. TsK § 138 kohaselt tekkis vara omandajal omandiõigus vara üleandmise

momendist. Kostja on tõendanud omandiõigust vaidlusalustele kõrvalhoonetele, v. a. sigala-laut.

Selle kuulumist endale pole kostja ka väitnud. Kõrvalhoonetele omandiõiguse mitteregistreerimine

ning nende asumine maa-alal, mis ei olnud eraldatud E. Kuusikule, ei välista hoonetele omandiõiguse

tekkimist 1976. a. ostu-müügi lepingu alusel. Kostja pahausksust vaidlusaluse vara omandamisel ei

ole tõendatud. Samuti leidis ringkonnakohus kõrvalhoonete hindamisakti ja asjas olevate fotode

alusel, et sigala-lauta ei ole endisel individualiseeritaval kujul olemas, ait-küünist on osaliselt olemas

vundament ja säilinud on aida osa, kuur-saun-kuur on säilinud. Seega ORAS § 12 lg. 3 alusel ei kuulu

kõrvalhooned tagastamisele.

Kassatsioonkaebuses palub A. Jürgenson tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. aprilli

1995. a. otsuse ja lõpetada asjas menetlus TsKS § 218 p. 4 alusel seoses 5. detsembril 1991. a.

esitatud hagist loobumisega. Kaebuse väidete kohaselt esitas A. Jürgenson hagi Saarepera talu

elumaja nõudes. Kõrvalhoonete kohta, mis asuvad hagejale väljamõõdetud maal, ta nõuetekohast

hagi esitanud ei ole. Kohus asus arutama kõrvalhoonete kuuluvuse küsimust, milles nõuet ei olnud

esitanud ei hageja ega kostja. Seaduses on sätestatud, et kohus ei tohi omal algatusel ületada poolte

nõuete piire. Kostjale mitte-eraldatud maal kahe kõrvalhoone ostmisega 20 rubla eest ilma ostu-

müügi lepingut notariaalselt tõestamata ei tekkinud kostjal neile hoonetele omandiõigust. Arusaamatu

on ringkonnakohtu seisukoht lauda kuuluvuse osas. Leitakse, et kostja lauta ei soovi ja jäetakse see

tagastamata, kuna pole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Ringkonnakohus samastab

hoonete endisel individualiseeritaval kujul säilimise hoonete kulumiga, kuigi need on erinevad

asjaolud.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS §-i 347 p. 1 alusel

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu.

Sigala-lauda osas hagi rahuldamata jätmist on ringkonnakohus motiveerinud sellega, et seda pole

endisel individualiseeritaval kujul olemas ja hagi ei saa rahuldada reaalselt mitteolemasolevate

hoonete osas. Õigusliku alusena on viidatud ORAS §-le 12 lg. 3 p. 2. Osundatud säte viitab sama

paragrahvi lõikele 8. Viimane seab vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise sõltuvusse

ümberehituste või põhikonstruktsioonide asendamise mahust, mitte aga kulumist. Seega on

ringkonnakohus vääralt tõlgendanud ORAS §-i 12 lg. 8 p. 1 ja 2. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu,

et sigala-lauta omandireformi objektina olemas pole. Maakohus tagastas sigala-laut-küüni ühe katuse

all, ringkonnakohus on motiveerinud ainult sigala-lauda mittetagastamist. Ringkonnakohus pole

tuvastanud, millised konkreetsed kõrvalhooned kostja ostis ja milliseid kõrvalhooneid enam olemas

ei ole.

Hageja väide, et ta on 5. detsembril 1991. a. esitatud nõudest elumaja osas loobunud ja seetõttu tuleb

ringkonnakohtu otsus tühistada, on väär. Hageja nõue elumaja osas jäeti rahuldamata Jõgeva

Maakohtu 6. jaanuari 1992. a. otsusega. See otsus jõustus Eesti Vabariigi Ülemkohtu tsiviilasjade

kohtukolleegiumi 18. veebruari 1992. a. määrusega. Elumaja osas ei ole eelnimetatud kohtulahendeid

tühistatud ka hiljem. Kuna elumaja osas on jõustunud kohtuotsus, siis ei olnud hagejal sellest nõudest

enam võimalik loobuda. Ringkonnakohus pole ka arutanud ja teinud otsust elumaja nõude osas.

Alusetu on kassaatori väide, et kõrvalhoonete ostmise ajal kehtinud TsK § 244 nõudis kõrvalhoonete

ostu-müügi lepingu notariaalset tõestamist. Samuti ei olenenud 1976. a. omandaja heausksus TsK §

156 kohaselt sellest, kas ja kui palju ta omandatu eest tasus. Selle paragrahvi kohaselt oli heauskne

omandaja isik, kes ei teadnud ega pidanudki teadma, et võõrandajal ei olnud õigust vara võõrandada.

ORAS § 12 lg. 3 p. 3 kohaselt ei saa heauskseks omandajaks olla isik, kes on õigusvastaselt

võõrandatud vara saanud riigiorgani otsusega tasuta omandiks. Kostja sai osa kõrvalhooneid tasu eest

omandiks kolhoosilt.

Ringkonnakohus on leidnud, et kogu asja arutamise käigus ei ole hageja kõrvalhoonete osas esitanud

nõutekohaselt vormistatud hagiavaldust ja kohtuistungi protokolli kohaselt taotles algul lauda, sigala,

keldri ning teiste fotodel nr. 2,3,4,5 fikseeritud kõrvalhoonete tagastamist ning poolte vaidluses

taotles lugeda enda omandiks laut, sigala, kelder, küün, ait ja saun kahe küüniga. Eeltoodust ei selgu

ringkonnakohtu seisukoht, kas hageja on üldse esitanud hagi, mis oli aluseks tsiviilasja

läbivaatamisele asumisele (TsKS § 4) ja on aluseks asja menetlusse võtmisele (TsKS § 145).

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu 4. aprilli 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule.

Kaebus rahuldada.

Tagastada Ado Jürgensonile 26. mail 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, P. Vaher