III-2/3-17/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi Rahvakohtu 21. mai 1951. a. otsuse ja ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 28. juuli
Legislator headnote
AI generatedIII-2/3-17/95 · Riigikohus: Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi Rahvakohtu 21. mai 1951. a. otsuse ja ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 28. juuli
Full text
III-2/3-17/95
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 11. oktoobril 1995. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi
avalikul kohtuistungil 2. oktoobril 1995. a.
Nikolai Pavlovi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Kallaste Rajooni I jaoskonna
Rahvakohtu 21. mai 1951. a. otsuse ja ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 28. juuli
1951. a. määruse Kallaste Rajooni TSN TK Kommunaalmajanduse osakonna hagis Filimon
Pavlovi, Nikolai Pavlovi, Anfissa Pavlova ja Feodor Pavlovi vastu kinkelepingu tühistamiseks.
ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 28. juuli 1951. a. määrusega jäeti muutmata
Kallaste Rajooni I jaoskonna Rahvakohtu 21. mai 1951. a. otsus. Nimetatud otsusega tühistati
12. jaanuaril 1949. a. Tartu Riiklikus Notariaalkontoris sõlmitud kinkeleping, millega Filumen
(Filimon) Pavlov kinkis oma lastele Nikolai, Anfissa ja Feodor Pavlovile Kallaste linnas Õnne tn. 3
asuva maja. Kohus leidis, et kuna kinkijast majaomanikult on varem natsionaliseeritud maja, siis
kuulub natsionaliseerimisele ka Kallaste linnas Õnne tn. 3 asuv maja, ning Filimon Pavlovil polnud
õigust
seda
kinkida.
Tsiviilasjade
kohtukolleegiumi
määruses
märgitakse,
et
seadusest
möödahiilimise sihiga sõlmitud lepingu notariaalne tõestamine ei takista sarnase lepingu tühistamist
kohtu poolt. Kinkija andis lepingu sõlmimisel notariaalkontorile ebaõigeid andmeid, väites, et
kingitav majavaldus ei kuulu seaduse alusel natsionaliseerimisele. Kohtukolleegium leidis, et
kohtuotsus on sisuliselt õige ja kooskõlas VNFSV TsK §-ga 30.
Avalduses palub Nikolai Pavlov, viitamata konkreetsele materiaal- või protsessiõiguse normi
rikkumisele, varasemad kohtulahendid tühistada ja tunnistada kinkeleping kehtivaks. Avaldaja leiab,
et sisuliselt oli tegemist sotsialistliku ebaseadusliku represseerimisega ja Eesti Vabariigis omandi
kaitset puudutavate sätete rikkumisega.
Kolleegium leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna TsKS §-s 355 sätestatud alused
kohtulahendite tühistamiseks puuduvad.
Tartumaa Hooneregistri teatise kohaselt omandas Filimon Pavlov vaidlusaluse majavalduse pärimise
teel 1921. a. ja see natsionaliseeriti ENSV MN 29. septembri 1951. a. määruse alusel.
Vaidluse lahendamise ajal kehtinud "ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus suurte majade
natsionaliseerimise seadluse täiendamise kohta" kohaselt kui ühe ja sama omaniku omanduses on
kaks või enam maja, siis kuuluvad kõik need majad natsionaliseerimisele, kui nende majade kasuliku
põrandapinna kogusumma ületab eelmises lõikes ettenähtud ülemmäära, olgugi et iga üksiku maja
kasulik põrandapind on alla ülemmäära. Seega, Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi põhjendus,
et kuna kinkijast majaomanikult on varem natsionaliseeritud maja, siis kuulub natsionaliseerimisele
ka Kallaste linnas Õnne tn. 3 asuv maja, ning Filimon Pavlovil polnud õigust seda kinkida, oli
kooskõlas kehtinud seadusega. ENSV territooriumil kehtinud tsiviilkoodeksi § 30 kohaselt oli tühine
toiming, mis oli teostatud seadusvastase või seadusest möödahiilimise sihiga.
Kallaste linnas Õnne tn. 3 asuva õigusvastaselt võõrandatud majavalduse tagastamine või
kompenseerimine toimub omandireformi aluste seaduses kehtestatud alustel ja korras.
Juhindudes TsKS §-dest 355 ja 357 kolleegium
o t s u s t a s:
Nikolai Pavlovi kohtuvigade parandamise avaldus jätta rahuldamata, Kallaste Rajooni I
jaoskonna Rahvakohtu 21. mai 1951. a. otsus ja ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade
kohtukolleegiumi 28. juuli 1951. a. määrus jätta muutmata.
Eesistuja J. Luik
Liikmed H. Jõks, T. Vernik