III-1/3-33/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V. L. on süüdi mõistetud Põlva Maakohtu 18. aprilli 1994. a. otsusega
Legislator headnote
AI generatedIII-1/3-33/95 · Riigikohus: kuritegu KrK § 103 järgi. Ühtlasi väidab V.L., et kriminaalasja arutamise käigus rikuti tema kaitseõigust.
Full text
III-1/3-33/95
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 10. oktoobril 1995. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri
Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja
V.L. süüdistuses KrK § 107 lg. 2 p. 1 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V. L. on süüdi mõistetud Põlva Maakohtu 18. aprilli 1994. a. otsusega
KrK § 107 lg. 2 p. 1 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 5 aastaks ja 3 kuuks kinnises vanglas.
V. L. tunnistati süüdi selles, et ta koos V.S-ga ööl vastu 19. juunit 1993. a. Xxxxx maakonnas, Xxxxxxx
vallas P.K maja hoovis tungis viimasele kallale ja peksis pea- ja kehapiirkonda, tekitades kannatanule
ülirasked kehavigastused, mille tagajärjel P.K suri xx. xxxxxx xxxx. a.
Põlva Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdimõistetu V.L., kuid see jäeti käiguta ning
tagastati Põlva Maakohtu 19. mai 1994. a. määrusega läbivaatamatult, sest kaebuses sisalduvad puudused
jäid tähtaegselt kõrvaldamata.
Tartu Ringkonnakohus arutas V.S kaitsja poolt esitatud apellatsioonkaebuse alusel kriminaalasja ja otsusega
2. novembrist 1994. a. jättis muutmata Põlva Maakohtu 18. aprilli 1994. a. otsuse.
V.L. esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Põlva Maakohtu 18. aprilli 1994. a. otsuses. Avaldaja leiab, et
kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kannatanut pekstes kaotas ta mälu ning sellest tulenevalt polnud
võimeline aru saama oma tegudest. Ta palub läbi viia kohtupsühhiaatriaekspertiis ja ümber kvalifitseerida
kuritegu KrK § 103 järgi. Ühtlasi väidab V.L., et kriminaalasja arutamise käigus rikuti tema kaitseõigust.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri seletuse,
milles taotleti kohtuotsuse muutmata jätmist
l e i d i s :
Põlva Maakohtu 18. aprilli 1994. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu muutmisele. Avalduses
kohtuvea parandamiseks ei ole V.L. esitanud ühtegi sellist argumenti, mida ei oleks maakohtu otsuses
kummutatud ja seetõttu ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks korrata maakohtu otsuses
sisalduvaid põhjendusi.
Süüdimõistetu kaitseõigust rikutud ei ole, sest süüdistuse esitamise ja eeluurimise lõpuleviimise juures ning
kohtuistungil 7. aprillil 1994. a. ja 18. aprillil 1994. a. on osalenud V.L. kaitsjana vandeadvokaat.
Taotlust kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimiseks V.L. ja tema kaitsja ei ole esitanud ei kohtueelsel
menetlusel ega kohtuistungitel ning ka kohus ise ei ole pidanud vajalikuks sellise ekspertiisi tegemist.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, 65 lg. 3 ja 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Jätta Põlva Maakohtu 18. aprilli 1994. a. otsus muutmata.
2. V.L. avaldus kohtuvigade parandamiseks jätta rahuldamata.
Kohtuotsus jõustub 10. oktoobril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.
Eesistuja : Peeter Vaher
Liikmed : Eerik Kergandberg
Jüri Rätsep