III-1/3-32/95 · Riigikohus

III-1/3-32/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 10.oktoobril 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja

Artur Sokolovi süüdistuses KrK §-de 207 lg.1 ja 210 lg.2 p.1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Artur Sokolov oli süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 4. aprilli 1995.a. otsusega KrK § 207 lg.1 järgi

ja karistatud kuue kuulise vabadusekaotusega ning KrK § 2102 lg.2 p.1 järgi ja karistatud samuti

kuue kuulise vabadusekaotusega.

KrK § 40 alusel mõisteti A.Sokolovile kuritegude kogumi eest karistuseks kuus kuud

vabadusekaotust kinnises vanglas.

KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele sama kohtu poolt 24.oktoobri 1994.a. otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa - kuus kuud ja kakskümmend kaheksa päeva ning mõisteti lõplikuks

karistuseks üks aasta ja kakskümmend kuus päeva vabadusekaotust. Karistuse kandmise algusajaks

loeti 11. november 1993.a.

Tuginedes KrMK §-le 336 korrigeeris Narva Linnakohus 5. mai 1995.a. määrusega Narva

Linnakohtu 4. aprilli 1995.a. otsust ja luges A.Sokolovile mõistetud karistuse kandmise algusajaks

4.aprilli 1995.a.

Avalduses kohtuvea parandamiseks taotleb Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber Narva Linnakohtu 4.

aprilli 1995.a. otsuse tühistamist A.Sokolovile lõpliku karistuse mõistmise ja karistuse kandmise

koha määramise osas ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Narva Linnakohtule. Samuti

palub prokurör tühistada Narva Linnakohtu 5.mai 1995.a. määrus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri

seletuse, milles toetatakse avalduses sisalduvat taotlust,

l e i d i s :

Prokuröri avalduses kohtuvea parandamiseks on põhjendatult märgitud, et kuna kuriteod, mille

toimepanemises A.Sokolov Narva Linnakohtu 4. aprilli 1995.a. otsusega süüdi tunnistati, olid toime

pandud enne 24.10. 1994 a. kohtuotsuse tegemist, oleks lõpliku karistuse mõistmisel tulnud lähtuda

KrK §-s 40 lg. 3, mitte aga §-s 41 sätestatust. Seega oleks ajaliselt hiljem arutatud kriminaalasjas

kuritegude kogumi eest mõistetud karistusele tulnud liita kas täies ulatuses või osaliselt eelmise

otsusega mõistetud karistus sellise arvestusega, et lõplik karistus oleks igal juhul olnud vähemalt kaks

aastat vabadusekaotust - seega vähemalt nii suur, kui oli kahe kohtuotsusega mõistetud karistustest

raskeim.

Vaid pärast selliselt mõistetud lõplikku karistust oleks tulnud karistuse kandmise aja alguseks lugeda

11. november 1993.a. - see on karistuse kandmise algus ajaliselt varasema kohtuotsuse järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub prokuröriga ka selles, et KrK § 40 lg.3 kohaldamisel ei saa

ajaliselt varasema kohtuotsusega mõistetud ja selle kohtuotsuse alusel ka osaliseltkantud

vabadusekaotuslikku karistust käsitleda varasema vabadusekaotusliku karistuse kandmisena

KrK § 23 lg. 7 mõttes: kuritegude konkurentsi tuvastamisega hilinemine ei tohi iseenesest kaasa

tuua kohtualuse olukorra halvendamist.

Seetõttu oleks A.Sokolovile vabadusekaotusliku karistuse kandmise kohaks tulnud määrata

poolkinnine vangla.

Koos Narva Linnakohtu 4.aprilli 1995.a. otsusega kuulub tühistamisele ka sama kohtu 5. mai 1995.a.

määrus. Vastavalt KrMK §-le 336 lg.1 võib otsuse teinud kohus kohtuotsuse täitmise staadiumis

määrusega lükata otsuse täitmine edasi, pikendada või ajatada rahatrahvi tasumist, vabastada

karistuse kandmisest, asendada karistust, pöörata täitmisele mitu kohtuotsust ja lahendada ilmnenud

kahtlused ning ebaselgused. Kohtuotsus on ebaselge, kui selles puudub karistuse kandmise

algusaeg. Sellise ebaselguse lahendamine on põhjendatud KrMK §-s 336 sätestatud korras. Kui

kohtuotsus sisaldab karistuse kandmise algusaega, ei ole selles osas põhjust rääkida kohtuotsuse

ebaselgusest ja otsuse teinud kohus ei ole õigustatud tegema otsuses muudatusi. Narva Linnakohtu

väljumine KrMK §-s 336 sätestatud volituste piiridest on käsitletav kriminaalmenetluse seaduse

olulise rikkumisena.

Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks osundada ka sellele, et Narva Linnakohtu 5. mai

1995.a. istungi läbiviimisel rikuti KrMK §-s 336 lg.5 sätestatut, sest kohtuistungile ei olnud

kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kutsutud süüdimõistetut.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrK §-dest 23 lg.6 ja 40 lg.3 ning AKKS §-dest 39 lg.4; 63 p.2 ja

3; 64 p. 3 ja 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Narva Linnakohtu 4.aprilli 1995.a. otsus A.Sokolovile karistuse mõistmise osas ja saata

kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks.

2. Tühistada Narva Linnakohtu 5.mai 1995.a. määrus A.Sokolovi kriminaalasjas.

3. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 10.oktoobril 1995.a. ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Eerik Kergandberg

Jüri Rätsep