III-2/1-47/95 · Riigikohus

III-2/1-47/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 19. septembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, V. Lepa

esindaja vandeadvokaat V. Krinali osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11. septembril 1995. a.

Lembit Puusilla kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 1995. a. otsuse

Lembit Puusilla hagis Valdik Lepa vastu Kuuse nr. 30 talu elumaja nõudes.

Pärnu Maakohtule esitatud hagis palus L. Puusild tema isale Aleksei Puusillale kuulunud Pärnu

maakonnas Paikuse vallas Kodara külas asuva Kuuse nr. 30 talu elumaja väljamõistmist Valdik

Lepalt. Saksa armees teenimise pärast viibis A. Puusild sõjavangina filterlaagris, kust saadeti edasi

tööpataljoni. Vangistuse ajal võõrandas 19. aprillil 1945. a. tema talu Paikuse valla täitevkomitee kui

teadmata kadunud isiku vara. Võõrandati ka talu elamu ja anti tasuta Maria Assafreile. Pärast viimase

surma läks elamu 1965. a. pärandina üle Maria Assafrei vennale Joann Lepale. 1968. a. päris elamu

Joann Lepa poeg Valdik Lepa.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu maakonna-komisjon

tunnistas 18. veebruaril 1994. a. otsusega nr. 127 hageja koos õdede ja vendadega omandireformi

õigustatud subjektiks vaid õigusvastaselt võõrandatud talu maade osas.

Hagis palus L. Puusild tunnistada tema omandiõigust Kuuse talu elamule, kuna kostja Valdik Lepa ei

ole heauskne omandaja. Seda ei olnud ka tema isa ja tädi Maria Assafrei, sest elamu anti viimase

omandiks tasuta.

Pärnu Maakohtu 3. veebruari 1995. a. otsusega jäeti L. Puusilla hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium otsustas asja TsKS § 292 lg. 1 p. 1 alusel L. Puusilla

apellatsioonkaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata. Ringkonnakohtu otsuse motiivide kohaselt ei

ole tõendatud, et vaidlusaluse elamu omanikuks oli hageja isa ning et elamu võõrandati 1945. a.

õigusvastaselt ning anti tasuta üle M. Assafreile. Elamu ehitas kostja tädimees A. Assafrei, mida

kinnitasid ka tunnistajad, kelle ütluste usaldusväärsuses ei olnud kohtul alust kahelda. Paikuse valla

täitevkomitee 19. aprilli 1945. a. istungi protokolli nr. 150 kohaselt võõrandati Kuuse talu maad ja

üks ehitis, mis anti üle Jüri Oldrele. Protokollist ei nähtu, kas võõrandati elumaja või mõni muu

ehitis.

Kassatsioonkaebuses palub L. Puusild Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 1995. a. otsuse tühistada

protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Kassaatori arvates ei võinud apellatsioonkaebust

lahendada kohtuistungit pidamata, kuna kaebuses vaidlustati esimese astme kohtu otsus tõendite

hindamise osas TsKS § 317 alusel ning taotleti tunnistajate ülekuulamist apellatsioonikohtu istungil.

Apellatsioonikohus jättis vastuolus TsKS § 283 lg. 4 teda ilma õigusest taotleda tunnistajate

ülekuulamist.

Vastuses kassatsioonkaebusele peab kostja kaebust põhjendamatuks.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 17. aprilli 1995. a. otsuse tühistamiseks alus puudub.

Vastavalt TsKS §-le 292 lg. 1 p. 1 otsustab apellatsioonikohus asja apellatsioonkaebuse põhjal ilma

menetlust jätkamata, kui ta üksmeelselt leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu. Kassaatori väide, et

apellatsioonikohus ei või kaebust lahendada kohtuistungit pidamata kui kaebuses vaidlustatakse

tõenditele antud hinnang ning taotletakse tunnistajate ülekuulamist, on väär.

TsKS § 317 kehtestab apellatsioonikohtule kohustuse mitte muuta tõendite hindamise peale esitatud

kaebuse läbivaatamisel esimese astme kohtu otsust mõne tunnistaja ütlustel, eksperdi arvamusel või

poole vande all ülekuulamisel põhineva asjaolu osas, ilma neid tõendeid vahetult kontrollimata või

põhjusi märkimata, miks neid tõendeid tuleb hinnata teisiti. Apellatsioonikohus maakohtu otsust ei

muutnud. Samuti ei tulene TsKS §-st 283 lg. 4, et tunnistaja ütluste ärakuulamise taotluse esitamisel

ei või apellatsioonikohus kaebuse ilmse põhjendamatuse korral asja lahendada TsKS § 292 lg. 1 p. 1

alusel. Seega ei ole apellatsioonikohus tsiviilkohtupidamise seadustiku nõudeid rikkunud.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 1995. a. otsus muutmata ja Valdik Lepa

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik