III-3/3-1/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedvaatas 5. oktoobril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Tartu Maakonna Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilve kohtuvigade parandamise avalduse Tartumaa halduskohtuniku 30. juuni
Legislator headnote
AI generatedIII-3/3-1/95 · Riigikohus: vaatas 5. oktoobril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Tartu Maakonna Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilve kohtuvigade parandamise avalduse Tartumaa halduskohtuniku 30. juuni
Full text
III-3/3-1/95
M Ä Ä R U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 6. oktoobril 1995. a.
Tartu Maakonna Maksuameti esindaja kohtuvigade parandamise avalduse läbivaatamine
maksuasjas
Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel
vaatas 5. oktoobril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Tartu Maakonna Maksuameti esindaja
vandeadvokaat Aivar Pilve kohtuvigade parandamise avalduse Tartumaa halduskohtuniku 30. juuni
1994. a. otsusele haldusasjas nr. I-4-76/94.
Protsessiosalistena võtsid istungist osa Tartu Maakonna Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar
Pilv ning aktsiaseltsi Alexela esindajad vandeadvokaadid Kalev Bachmann ja Toomas Luhaäär.
Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
Tartu Maakonna Maksuameti direktori 20. mai 1994. a. otsusega nr. 52 määrati aktsiaseltsile Alexela
rahatrahv 1 753 500 krooni Maksukorralduse seaduse § 30 lg 1 p. 6 alusel. AS Alexela esitas 6. juunil
1994. a. Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus peatada Tartu Maakonna Maksuameti direktori
otsuse nr. 52 täitmine, see otsus tühistada ja lõpetada haldusmenetlus HÕS §de 300 lg 2 p. 3 ja 218
p. 1 alusel haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu. Tartu Maakonna Maksuamet tühistas
ise 16. juunil 1994. a. otsuse nr. 52 põhjusel, et tegemist oli tulumaksu mittemaksmisega, mitte aga
tulude varjamisega, ja taotles HKS § 19 lg 4 alusel kohtumenetluse lõpetamist. Tartumaa
halduskohtuniku 30. juuni 1994. a. otsusega haldusasjas nr. I-4-76/94 lõpetati menetlus HÕS §-
de 300 lg 2 p. 3 ja 218 p. 1 alusel haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu, tühistati
maksuameti direktori otsus nr. 52, lõpetati selle otsuse täitmine ja tagastati aktsiaseltsile Alexela kõik
temalt seni kinnipeetud summad. Sama kohtuotsusega tuvastati, et AS Alexela välisosanikuks on
Suurbritannias registreeritud Cityline Trade Ltd., mistõttu AS Alexela on välisosalusega ettevõte,
kellel on õigus Eesti Vabariigi tulumaksuseaduse § 17 lg 1 p. 2 järgi tulumaksusoodustustele.
Halduskohtuniku otsusest tuleneb, et sel põhjusel on Tartu Maakonna Maksuameti direktori 20. mai
1994. a. otsus nr. 52 seadusevastane.
Tartu Maakonna Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv esitas HKS § 59 lg 1 p. 1 alusel
Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus uute asjaolude ilmnemise tõttu tühistada Tartumaa
halduskohtuniku 30. juuni 1994. a. otsuse. Teistmisavalduse kohaselt tõendasid uued asjaolud, et
halduskohtuniku otsusega tuvastati ekslikult, et AS Alexela on välisosalusega ettevõte, kellel on
õigus tulumaksusoodustustele. Riigikohtu halduskolleegiumi 26. mai 1995. a. määrusega haldusasjas
nr. III-3/2-1/95 jäeti teistmisavaldus rahuldamata.
Tartu Maakonna Maksuameti esindaja vandeadvokaat A. Pilv esitas Riigikohtule kohtuvigade
parandamise avalduse, milles palub tühistada Tartumaa halduskohtuniku 30. juuni 1994. a. otsuse
haldusasjas nr. I-4-76/94, teha uus otsus ja jätta AS Alexela kaebus rahuldamata. Avalduses leitakse,
et Tartumaa halduskohtunik on asja arutamisel rikkunud kohtumenetluse seaduse sätteid ja valesti
kohaldanud materiaalõiguse norme, mistõttu tuvastati ebaõigesti, et AS Alexela on välisosalusega
ettevõte, kellel on õigus tulumaksusoodustustele.
Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium
l e i d i s :
1. Avaldaja väidab, et Tartumaa halduskohtunik leidis ebaõigesti, et halduskaristuse määranud Tartu
Maakonna Maksuameti direktoril pole õigust ise tühistada tema poolt määratud karistust pärast
karistuse määramise otsuse kohtusse kaebamist. Avaldaja see väide on väär. Haldusõiguserikkumiste
seadustik ei anna alust menetluse lõpetamiseks põhjusel, et karistuse määranud ametiisik on
halduskaristuse tühistanud pärast karistuse määramise otsuse kohtusse kaebamist. Kohtumenetluse
lõpetamise aluse puudumisest järeldub, et halduskaristuse määranud ametiisik ei saa pärast kohtusse
kaebuse esitamist tühistada otsust, millega ta määras halduskaristuse. Avaldaja väärjäreldusest
tuleneb ka tema teine eksiarusaam, et Tartumaa halduskohtunikul puudus olukorras, kus Tartu
Maakonna Maksuameti direktor oli ise tühistanud oma 20. mai 1994. a. otsuse nr. 52, protsessuaalne
võimalus tühistada juba eelnevalt tühistatud otsust, et menetlus tulnuks lõpetada ilma asja tehiolusid
uurimata ja tõenditele õiguslikku hinnangut andmata. Selline olukord, vastupidiselt avaldaja väitele,
ei anna Haldusõiguserikkumiste seadustiku kohaselt kohtule põhjust lõpetada menetlust ilma asja
tehiolusid uurimata ja tõenditele õiguslikku hinnangut andmata. HÕS §-d 218 ja 300 lg 2 ei sätesta
menetluse taoliseks lõpetamiseks alust.
2. Põhjendatud on avaldaja väide, et HÕS § 282 kohaselt peab kohus arutama kaebust
haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale vaid selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud
haldusõiguserikkumise protokoll ja mille kohta on asjas tehtud otsusega antud õiguslik hinnang.
Maksukorralduse seaduse § 31 kohaselt tuleb sama seaduse §-s 30 lg 1 sätestatud
haldusõiguserikkumise kohta koostada protokoll, milles muude andmete kõrval esitatakse ka
haldusõiguserikkumise kirjeldus, viide Maksukorralduse seaduse § 30 esimese lõike punktile, mis
näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest, ja haldusõiguserikkuja seletus. Tartu Maakonna
Maksuameti inspektorite poolt 20. mail 1994. a. koostatud protokollis nr. 52 puudub nõutav viide
Maksukorralduse seaduse §-le 30 lg 1, samuti andmed haldusõiguserikkujalt seletuse nõudmise
kohta. Väidetava õiguserikkumise kirjeldusena on protokollis märgitud "mitteseaduspärane
tulumaksusoodustuste rakendamine 1993. a. tuludeklaratsioonis". Sellist haldusõiguserikkumist
Maksukorralduse seaduse § 30 lg 1 ei sätesta. Kuna protokoll on koostatud teo suhtes, mida seadus
haldusõiguserikkumiseks ei loe, siis on tegemist protokolliga, mis ei vasta Maksukorralduse seaduse
§ 31 nõuetele. Seega menetles Tartumaa halduskohtunik asja, milles nõuetekohane
haldusõiguserikkumise protokoll puudus.
Tartu Maakonna Maksuameti direktori 20. mai 1994. a. otsusega nr. 52 määrati aktsiaseltsile Alexela
Maksukorralduse seaduse § 30 lg 1 p. 6 alusel rahatrahv 1 753 500 krooni. Maksukorralduse seaduse
§ 30 lg 3 kohaselt rakendatakse sama paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud sanktsioone
Haldusõiguserikkumiste seadustikus toodud menetluskorda järgides. HÕS § 266 lg 2 nõuab, et
haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsus peab sisaldama ka asja arutamisel tuvastatud asjaolude
kokkuvõtet ja viidet sättele, mida rakendati haldusõiguserikkumise eest.
Tartu Maakonna Maksuameti direktori 20. mai 1994. a. otsusega nr. 52 tuvastati, et AS Alexela
"1993. a. tuludeklaratsioonis on näidatud ettenähtust väiksem maksubaas 3 507 000" ja kohaldati
Maksukorralduse seaduse § 30 lg 1 p. 6 alusel rahatrahvi 1 753 500 krooni. Tartumaa halduskohtunik
on asja läbivaatamisel jätnud tähelepanuta, et Maksukorralduse seaduse § 30 lg 1 p. 6 ei näe ette
karistust maksudeklaratsioonis väiksema maksubaasi näitamise eest, et karistus selle õiguserikkumise
eest on ette nähtud hoopis sama paragrahvi esimese lõike viiendas punktis.
Tartumaa halduskohtunik on kaebuse läbivaatamisel jätnud tähelepanuta ka selle, et Tartu Maakonna
Maksuameti inspektorite poolt 20. mail 1994. a. koostatud protokollis nr. 52 on õiguserikkumisena
märgitud "mitteseaduspärane tulumaksusoodustuste rakendamine 1993. a. tuludeklaratsioonis", sama
maksuameti direktori 20. mai 1994. a. otsuses nr. 52 aga see, et AS Alexela "1993. a.
tuludeklaratsioonis on näidatud ettenähtust väiksem maksubaas 3 507 000 kr.".
Tartu Maakonna Maksuameti inspektorite poolt 20. mail 1994. a. koostatud aruandes märgitakse, et
aktsiaseltsil Alexela on täitmata 15. oktoobril 1991. a. vastu võetud tulumaksuseadusega ettenähtud
tingimus, mille kohaselt väliskapitaliga ettevõttel peab välisinvesteerija osa põhikapitalis olema
tasutud hiljemalt aasta jooksul pärast ettevõtte registreerimist, mistõttu maksusoodustuste summa
kuulub aktsiaseltsilt Alexela tagantjärele sissenõudmisele. Sama maksuameti inspektorite poolt
20. mail 1994. a. koostatud protokollis nr. 52 sellele aruandele ei viidata. Seega on Tartumaa
halduskohtunik, tuvastades haldusõiguserikkumise asjas, et aktsiaseltsil Alexela on õigus
välisosalusega ettevõtetele antud maksusoodustustele, tuvastanud fakti, mis ei ole seotud
haldusõiguserikkumise protokolliga. Sellega on Tartumaa halduskohtunik väljunud piiridest, mida
kohtule seab HÕS § 282.
HÕS § 282 kohaselt peab kohus kaebust arutama selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud
haldusõiguserikkumise protokoll, ja mille kohta on asjas tehtud otsuses antud õiguslik hinnang.
Käesolevas asjas jääb selgusetuks, mille kohta on Tartu Maakonna Maksuamet koostanud
haldusõiguserikkumise protokolli ja mille kohta on Tartu Maakonna Maksuameti direktori otsuses
antud õiguslik hinnang. HÕS § 282 eeldab, et kohus jõuaks selgusele kõigepealt nendes asjaoludes.
Kui nendes asjaoludes selgust pole, siis pole alust lõpetada menetlust HÕS § 218 p. 1 alusel
haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu. Sellisel juhul tuleb rakendada HÕS § 300 lg 2
p. 2 - tühistada halduskaristuse määramise otsus ja saata asi uuesti arutamiseks, kui ei ole möödunud
karistuse määramiseks kehtestatud tähtaeg.
Tartumaa halduskohtunik on menetlenud haldusõiguserikkumise asja, kus protokollist ja otsusest ei
nähtu üheselt, missuguse õiguserikkumise eest on karistus määratud, ja lõpetanud seejuures
menetluse HÕS §-de 300 lg 2 p. 3 ja 218 p. 1 alusel haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise
tõttu. See on kohtumenetluse seaduse normide selline rikkumine, mis iseenesest viis asja ebaõigele
otsustamisele.
Eeltoodud põhjustel kuulub Tartumaa halduskohtuniku 30. juuni 1994. a. otsus tühistamisele.
Kuna Tartumaa halduskohtuniku poolne kohtumenetluse seaduse rikkumine viis asja ebaõigele
otsustamisele ja ei haldusõiguserikkumise protokollist ega Tartu Maakonna Maksuameti direktori
otsusest ei nähtu üheselt, missugust õiguserikkumist peeti nende dokumentide koostamisel silmas,
siis puudub Riigikohtu halduskolleegiumil vajadus ja võimalus hinnata kohtuvigade parandamise
avalduses esitatud argumente selle kohta, et Tartumaa halduskohtunik kohaldas asja lahendamisel
ebaõigesti materiaalõiguse sätteid.
3. Tühistamisele kuulub ka Tartu Maakonna Maksuameti direktori 20. mai 1994. a. otsus nr. 52.
Otsus nr. 52 tuleb tühistada juba seepärast, et selles otsuses ja Tartu Maakonna Maksuameti
inspektori poolt 20. mail 1994. a. koostatud protokollis on märgitud erinevad teod.
Juhindudes HKS §-dest 67, 57 p. 4, 68 lg 3 ja HÕS §-st 324 lg 1 p. 3, Riigikohtu halduskolleegium
o t s u s t a s :
Rahuldada kohtuvigade parandamise avaldus.
Tühistada Tartumaa halduskohtuniku 30. juuni 1994. a. otsus haldusasjas nr. I-4-76/94 ja Tartu
Maakonna Maksuameti direktori 20. mai 1994. a. otsus nr. 52.
Tagastada Tartu Maakonna Maksuametile kautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.
Määrus jõustub 12. oktoobril 1995. a. teatavaks tegemisest.
Tõnu Anton Jüri Põld Hele-Kai Remmel