III-3/1-26/95 · Riigikohus

III-3/1-26/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 6. oktoobril 1995. a.

Aktsiaseltsi Maaleht kassatsioonkaebuse läbivaatamine kaubamärgi registreerimisest

keeldumise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 5. oktoobril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Maaleht esindaja vandeadvokaat

Uno Lõhmuse kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 1995. a. määrusele haldusasjas

nr. II-3/67/95 aktsiaseltsi Maaleht kaebuses tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale

kaubamärgi registreerimisest keeldumise asjas.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa AS Maaleht esindaja vandeadvokaat Uno Lõhmus, Riigi

Patendiameti esindaja Urmas Kauler ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni esindaja

vandeadvokaat Edith Sassian. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

18. juunil 1993. a. esitas aktsiaselts Maaleht Riigi Patendiametile taotluse kaubamärgi

registreerimiseks. 30. mai 1994. a. otsusega nr. 7/93 5442 keeldus Patendiamet kaubamärgi

registreerimisest Eesti Vabariigi Kaubamärgiseaduse § 7 lg 1 p. 2 alusel. Selle sätte kohaselt ei

registreerita kaubamärgina tähiseid, mis võivad tarbijat eksitada kauba või teenuse sisu, kvaliteedi või

päritolu suhtes. 26. juulil 1994. a. esitas AS Maaleht kaebuse tööstusomandi

apellatsioonikomisjonile, mille taotles Patendiameti 30. mai 1994. a. otsuse nr. 7/93 5442

seadusevastaseks tunnistamist ja tühistamist ning AS Maaleht tähise registreerimist kaubamärgina.

26. augusti 1994. a. otsusega nr. 11-o lükkas tööstusomandi apellatsioonikomisjon selle taotluse

tagasi, väites:

1) aktsiaseltsil Maaleht puudub (asjaomase kolmandate isikute firma) Kultuuri- ja

Haridusministeeriumi kui renditavate varade tiitlipärase valdaja (omaniku) kirjalik nõusolek

kaubamärgi registreerimiseks (Kaubamärgiseaduse § 8 lg 1 p. 4);

2) Kultuuri- ja Haridusministeerium oma 28. aprilli 1994. a. kirjaga nr. 3-4-18/736 seletab

Patendiametile, et endise EKP Keskkomitee Kirjastuse varad on Eesti Kultuuriministeeriumi valduses

alates 1991. a. Kultuuriministeerium moodustas 7. jaanuari 1992. a. käskkirja nr. 4 alusel kirjastuste

struktuuriüksuste ja toimetuste baasil iseseisvad juriidilise isiku õigusi omavad ajalehtede ja

ajakirjade toimetused riigiettevõtte õiguslikus staatuses. Neile anti üle väljaandekohustus, varad,

lepingud jm. Seoses ajakirjandusväljaannete erastamisega palub Kultuuri- ja Haridusministeerium

kiirendatud korras läbi vaadata kaubamärkide registreerimise, et ministeerium saaks registreeritud

kaubamärgid üle anda väljaannetele nii, et see kuuluks toimetuste riigivara hulka. Patendiamet on

teinud taotluse kohta positiivse otsuse ja avaldanud selle Eesti Kaubamärgilehes. Varade rentimisega

anti toimetusele üle ka kohustus toimetada endist Maalehte. Toodud väide oli Patendiameti

kaubamärgist registreerimise keeldumise põhjuseks.

25. novembril 1994. a. esitas AS Maaleht esindaja patendibüroost AS Käosaar ja Co kaebuse

tööstusomandi apellatsioonikomisjoni nimetatud otsuse peale Tallinna Linnakohtusse, kuid

30. novembril 1994. a. keeldus kohtunik määrusega avalduse vastuvõtmisest ja tagastas selle

põhjusel, et kaebus kuulub läbivaatamisele halduskohtus vastavalt Halduskohtumenetluse

seadustikule.

6. detsembril 1994. a. esitas AS Maaleht esindaja kaebuse Tallinna Halduskohtusse, milles palus

tunnistada tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 26. augusti 1994. a. otsus nr. 11-o seadusevastaseks.

Kaebuse kohaselt peab Patendiamet Kaubamärgiseaduse § 12 lg 6 alusel registreerima ekspertiisi

tulemuste põhjal kaubamärgi või keelduma selle registreerimisest, põhjendades oma otsust. Antud

juhul Patendiamet oma otsust ei põhjendanud. Lükates tagasi AS Maaleht taotluse, tunnistas

tööstusomandi apellatsioonikomisjon, et Patendiameti otsus oli esitatud kujul põhjendatud. Kaebaja

leidis, et otsuse põhjenduseks ei saa pidada viidet Kaubamärgiseaduse §-le 7 lg 1 p. 2, näitamata

otsuses ära tingimusi, mis lubavad viidatud sätet kohaldada. Põhjenduses oleks tulnud näidata, millise

kauba või kaubaliigi päritolu suhtes võib kaubamärk tarbijat eksitada ja kuidas ta võib tarbijat

eksitada. Nendele küsimustele vastamata ei saa väita, et tingimused Kaubamärgiseaduse § 7 lg 1 p. 2

kohaldamiseks olid olemas. Seega jättis tööstusomandi apellatsioonikomisjon tuvastamata, kas

Patendiameti otsus oli põhjendatud ja ei tühistanud Patendiameti seadusevastast otsust.

23. jaanuari 1995. a. otsusega jättis halduskohus kaebuse rahuldamata, leides, et Patendiamet on oma

otsust põhjendanud vastavalt Kaubamärgiseaduse §-le 12 lg 6. Kohtuotsuse kohaselt on ka

tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsus igati põhjendatud ja vastab Kaubamärgiseaduse § 35 lg 4

nõuetele.

7. veebruaril 1995. a. esitas AS Maaleht esindaja apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse,

milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 1995. a. otsuse ja tunnistada tööstusomandi

apellatsioonikomisjoni 26. augusti 1994. a. otsus nr. 11-o seadusevastaseks. Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 26. mai 1995. a. otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu

otsuses leiti, et Kaubamärgiseaduse §-st 12 lg 6 ei tulene, et Patendiamet peaks registreerimisest

keeldumise otsust üksikasjalikult motiveerima. Konkreetse põhjuse äranäitamisega on nimetatud

seaduse § 12 lg 6 nõuded täidetud. Samas mööndakse, et otsuse põhjalik motiveerimine oleks selguse

huvides vajalik, kuid tehtud kujul ei ole Patendiameti otsus vastuolus § 12 lg 6 nõuetega ning taotleja

kaebeõigus oli tagatud. Halduskolleegium leidis samuti, et tööstusomandi apellatsioonikomisjoni

otsus on kooskõlas seadusega.

AS Maaleht esindaja vandeadvokaat Uno Lõhmus esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles

palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. mai 1995. a. otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtusse. Kassaatori arvates nõuab Kaubamärgiseaduse § 12 lg 6

kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus põhjendamist. Et haldusakt oleks kontrollitav, peab ta

olema motiveeritud. Kui haldusasutuse suvaotsustus ei ole motiveeritud, on ta seadusevastane. Akt ei

ole motiveeritud, kui sisaldab vaid viite seadusesättele. Motiveerimine tähendab põhjendamist, miks

osundatud seadusesäte kuulub kohaldamisele antud tingimustes. Tallinna Halduskohus ja Tallinna

Ringkonnakohus jätsid AS Maaleht kaebuse läbi vaatamata, ei kontrollinud Patendiameti otsuse

sisulist põhjendatust ja asjaolusid, mis olid selle otsustuse aluseks.

Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni esindaja vandeadvokaat Edith Sassiani kirjalikus vastuses

kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu, ringkonnakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud. Kassatsioonkaebuses ei ole taotletud Patendiameti otsuse seadusevastaseks

tunnistamist, vaidlustatud on vaid tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsus. Tööstusomandi

apellatsioonikomisjoni otsus on õige ja põhjendatud. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon on küll

avalik-õiguslik institutsioon, kuid ta ei ole haldusasutus ja tema otsused ei ole haldusaktid. Vaidluse

objektiks ei saa olla tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsus, vaid Patendiameti otsus või toiming,

samuti teise isiku tegevus, mis rikub kaubamärgivaldaja õigusi. Kaubamärgiseaduse § 12 lg 6

kohaselt peab Patendiamet põhjendama oma otsust, kui ta keeldub registreerimast kaubamärki, kuid

seadusega ei ole reguleeritud, millises ulatuses peab põhjendus olema ja kas põhjendus peab olema

tehtud suuliselt või kirjalikult. Konkreetse põhjuse äranäitamisega otsuses on Patendiamet seaduse

nõuded täitnud. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni istungil selgitati AS Maaleht esindajatele

Patendiameti tehtud otsust suuliselt.

Patendiameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on

põhjendatud. Õiged on ka tööstusomandi apellatsioonikomisjoni ja Tallinna Halduskohtu otsused. AS

Maaleht kaubamärgi registreerimise taotluse ekspertiisi käigus kohaldas Patendiamet

Kaubamärgiseaduse § 12 lg 6, mis võimaldab keelduda kaubamärgi registreerimisest ja motiveeris

seda, tuues põhjuseks Kaubamärgiseaduse § 7 lg 1 p. 2.

Riigikohtu halduskolleegiumi istungil jäid protsessiosalised esitatud seisukohtade juurde.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Kaubamärgiseaduse § 12 lg 6 järgi registreerib Patendiamet ekspertiisi tulemuste põhjal kaubamärgi

või keeldub seda registreerimast, põhjendades omaotsust. Nimetatud sättest tuleneb, et Patendiamet

peab põhjendama oma otsust juhul, kui ta keeldub kaubamärki registreerimast. 30. mai 1994. a.

otsusega nr. 7/93 5442 keeldus Patendiamet registreerimast AS Maaleht kaubamärki. Selles

Patendiameti otsuses on viidatud keeldumise õiguslikule alusele, s.o. Kaubamärgiseaduse §-le 7 lg 1

p. 2 ja lisatud selle sätte osaline tekst: "...ei registreerita kaubamärgina tähiseid, mis võivad tarbijat

eksitada kauba päritolu suhtes." Otsuses ei ole aga Patendiamet esitanud põhjendusi, millistest

konkreetsetest asjaoludest lähtudes selline lahend vastu võeti. Seetõttu ei selgu otsusest, kuidas võib

registreerimiseks esitatud tähis kaubamärgina eksitada tarbijat või millise kauba või kaubaliigi

päritolu suhtes võib tähis tarbijat eksitada. Neid asjaolusid põhjendamata ei ole võimalik kontrollida,

kas Patendiametil olid otsuses märgitud tingimused Kaubamärgiseaduse § 7 lg 1 p. 2 kohaldamiseks.

Patendiamet on haldusorgan, tema otsused on haldusaktid, mis peavad olema põhjendatud.

Haldusakti peab põhjendama, sest ainult nii on tagatud akti sisuline kontrollitavus. Haldusakti

põhjendamisel peab tegema viite vastavale seadusesättele, samuti esitama argumendid, miks selline

otsus vastu võeti. Eriti oluline on nende haldusaktide põhjendamine, millega piiratakse isikute õigusi

ja vabadusi.

Kaubamärgiseaduse §-de 13 lg 1 ja 35 lg 2 ja 5 alusel võib vaidlustada Patendiameti otsuseid

kaubamärgi registreerimisest keeldumise kohta tööstusomandi apellatsioonikomisjonis.

Tööstusomandi apellatsioonikomisjonil on õigus ja kohustus sellised vaidlused läbi vaadata ning teha

selle tulemuste põhjal otsus. Selle otsuse peale võib edasi kaevata kohtusse. Seega on tööstusomandi

apellatsioonikomisjon taoliste vaidluste läbivaatamise kohtueelseks haldusorganiks ja tema poolt

tehtud otsus on samuti haldusotsus, mida saab vaidlustada halduskohtus. Sellisele seisukohale asuti

ka Riigikohtu halduskolleegiumi 15. septembri 1995. a. määruses nr. III-3/1-14/95.

26. augustil 1994. a. vaatas tööstusomandi apellatsioonikomisjon läbi AS Maaleht kaebuse, milles

taotleti Patendiameti 30. mai 1994. a. otsuse nr. 7/93 5442 seadusevastaseks tunnistamist, tühistamist

ning AS Maaleht tähise registreerimist kaubamärgina. Otsusega nr. 11-o lükkas tööstusomandi

apellatsioonikomisjon taotluse tagasi. Nimetatud otsuses esitatakse väited, mis olevat Patendiameti

kaubamärgist registreerimise keeldumise põhjuseks Kaubamärgiseaduse § 7 lg 1 p. 2 alusel. Selliseid

väiteid ega põhjendusi ei ole aga märgitud Patendiameti 30. mai 1994. a. otsuses nr. 7/93 5442.

Seetõttu ei tugine tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuses esitatud väited Patendiameti otsuses

märgitule ja AS Maaleht taotluse tagasilükkamine oli väär.

Kohtutel on õigus ja kohustus kontrollida vaidlustatud haldusotsustuste protseduurilisest korrast ja

vorminõuetest kinnipidamist, samuti nende sisulisi aluseid. Sellisele seisukohale asuti ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 21. detsembri 1994. a. määruses nr. III-3/1-18/94 ja 13. jaanuari 1995. a. määruses

nr. III-3/1-19/94. Halduskohus ja ringkonnakohus ei ole antud asjas kontrollinud Patendiameti ja

tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuste sisulisi aluseid.

Nendel põhjustel kassatsioonkaebus rahuldatakse. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

26. mai 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3/67/95 kuulub tühistamisele.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a s :

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3/67/95 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada aktsiaseltsile Maaleht kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis)

krooni.

Määrus jõustub 13. oktoobril 1995. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann