III-3/1-18/95 · Riigikohus

III-3/1-18/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 6. oktoobril 1995. a.

Eesti Kultuurifondi kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine maksu kinnipidaja vastutuse asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 5. oktoobril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Eesti Kultuurifondi kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/91/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Eesti Kultuurifondi direktor Kalle Liiv, kultuurifondi esindaja

vandeadvokaat Andres Hallmägi ja Tallinna Maksuameti ning Riigi Maksuameti esindaja Riigi

Maksuameti õigustalituse juhataja Raivo Voit. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

Tallinna Maksuamet selgitas 31. oktoobri 1994. a. kirjas nr. 963 Eesti Kultuurifondile loteriivõitude

maksustamise korda, vastutust maksuameti ettekirjutuse täitmata jätmise eest HÕS § 141 lg 2 alusel

ja teatas, et kui kultuurifond võlasummat ei tasu hiljemalt 10. novembriks 1994. a., rakendab

maksuamet Maksukorralduse seaduse §-s 24 sätestatud maksuhalduri õigusi võla sissenõudmisel.

14. novembril 1994. a. esitas Tallinna Maksuamet Tallinna Pangale inkassokäsundi nr. 130 Eesti

Kultuurifondilt 449 581 krooni üksikisiku tulumaksu sissenõudmiseks Maksukorralduse seaduse § 24

alusel Riikliku Maksuameti 21. juuni 1993. a. ettekirjutuse nr. 6-03/325 täitmiseks.

22. novembril 1994. a. esitas kultuurifond kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles palus tunnistada

seadusevastaseks Tallinna Maksuameti toimingud 31. oktoobril 1994. a. kirja nr. 963 saatmisel

kultuurifondile ja 14. novembril 1994. a. inkassokäsundi nr. 130 esitamisel Tallinna Pangale.

Kaebuses selgitatakse, et kultuurifondi kui maksu kinnipidaja vastutus on sätestatud Maksukorralduse

seaduse §s 30 lg 1 p. 8. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt rakendatakse seda sätet aga

haldusõiguserikkumiste seadustikus toodud menetluskorda järgides. Kultuurifond väitis, et on

tasunud kõik seadustega sätestatud riiklikud maksud ja talle on arusaamatu, millist maksu temalt

nõutakse.

Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 1995. a. otsusega tunnistati Tallinna Maksuameti toimingud, mille

peale kaebus esitati, seadusevastasteks. Kohtuotsuse kohaselt vastutab maksu kinnipidaja

Maksukorralduse seaduse §-s 30 lg 1 p. 8 sätestatud alustel. Maksuameti toimingute aluseks oli aga

sama seaduse § 24.

Sellele kohtuotsusele esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Maksuamet, kes palus tühistada

halduskohtu otsuse ja teha asjas uus otsus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maksuameti vaidlustatud

toimingute aluseks jõustunud kohtuotsusega seaduslikuks tunnistatud Riikliku Maksuameti 21. juuni

1993. a. ettekirjutus nr. 6-03/325, mis kohustab Eesti Kultuurifondi kandma üle mitteriiklikelt

loteriivõitudelt kinnipidamata tulumaksu ja sellelt arvutatud viivised. Apellant selgitab, et "praegu

kehtiv maksukorralduse seadus tunnistas kehtetuks küll eelmise maksukorralduse seaduse, kuid ei

kustutanud ettevõtete poolt tasumata makse". 1989. a. maksukorralduse seaduse § 65 alusel nõuti

maksude tasumisest kõrvalehoidumise korral maksud sisse vastuvaidlematus korras ja sama põhimõte

on sätestatud kehtiva Maksukorralduse seaduse §s 24.

Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 1995. a. otsusega rahuldati Tallinna Maksuameti

apellatsioonkaebus ja tühistati Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 1995. a. otsus. Kohtuotsuse kohaselt

nõudis maksuamet 1989. a. maksukorralduse seaduse § 65 alusel maksud sisse vastuvaidlematus

korras. Kehtiva Maksukorralduse seaduse § 24 alusel on maksuhalduril õigus toimida samamoodi.

Seepärast on Tallinna Maksuameti vaidlustatud toimingud Maksukorralduse seaduse § 24 lg 1 p. 1

alusel seaduslikud.

Ringkonnakohtu sellele otsusele esitas kultuurifond kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus. Kassaator loeb vaidlustatud kohtuotsust ebaõigeks järgmistel

motiividel:

1. On jäetud lahendamata vaidlustatud toimingute vastuolu Loteriiseadusega ja Maksukorralduse

seadusega.

2. Maksukorralduse seaduse §-st 13 ei tulene maksu kinnipidaja kohustus kinnipidamata jäetud

maksud ise ära maksta. Maksu kinnipidaja vastutus on sätestatud Maksukorralduse seaduse §-s 30

lg 1 p. 8.

3. Ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlustatud toimingud olid seaduslikud Maksukorralduse seaduse

§ 24 lg 1 p. 1 alusel, on vastuolus Loteriiseadusega ja Maksukorralduse seaduse §-ga 30 lg 1 p. 8.

4. Asja kohtuliku arutamise käigus ei arutatud halduskohtu määruse tähendust, millele

ringkonnakohus osundab. Ringkonnakohtu otsuses on tekst "maksuamet ei arvestanud välja uut

tulumaksuga maksustatavat summat, vaid nõudis sisse 1993. a. tekkinud maksuvõla, mille

sissenõudmine oli peatatud Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 1993. a. määrusega".

5. Ringkonnakohtu väide, et Tallinna Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme,

on üldsõnaline, sest puuduvad konkreetsed viited.

6. Eksitav on ringkonnakohtu seisukoht, et kehtiv Maksukorralduse seadus tunnistas kehtetuks küll

eelmise maksukorralduse seaduse, kuid ei kustutanud ettevõtete poolt tasumata makse. Kultuurifond

pole maksuvõlglane ja seepärast pole tasumata maksudele viitamine asjakohane.

Vastuses kassatsioonkaebusele selgitab Riigi Maksuamet, et kuna Eesti Kultuurifond Riigi

Maksuameti ettekirjutust ettenähtud tähtaja jooksul vabatahtlikult ei täitnud, siis rakendati tema

suhtes 1989. a. maksukorralduse seaduse § 65 sätteid. Kultuurifond oli kohustatud arvutama, kinni

pidama ja tähtajaliselt üle kandma mitteriiklikelt loteriivõitudelt üksikisiku tulumaksu. Riigi

Maksuamet on seisukohal, et "kuigi praegu kehtiv Maksukorralduse seadus, milline jõustus

6. jaanuaril 1994. a., tunnistas kehtetuks eelmise maksukorralduse seaduse, ei kustutanud ta ettevõtete

poolt tasumata makse. Ettevõtte maksuvõlg jäi võlaks, mis kuulub tasumisele.". Tallinna Maksuameti

vastuses kassatsioonkaebusele on esitatud samasugused seisukohad. Tallinna Maksuamet kinnitab, et

14. novembri 1994. a. inkassokäsund nr. 130 on esitatud Riikliku Maksuameti 21. juuni 1993. a.

ettekirjutuse täitmiseks ja Maksukorralduse seaduse § 24 lg 1 p. 1 alusel.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

28. detsembril 1989. a. vastu võetud ja 6. jaanuarist 1994. a. kehtetu maksukorralduse seaduse § 65

sätestas juriidilise isiku vastutuse tema poolt maksmisele kuuluvate maksude (välja arvatud ettevõtte

tulumaks) tasumisest kõrvalehoidumise või nende vähendamise eest. Kuna sellise rikkumise korral

pidi maksuamet maksmata või vähemmakstud maksusumma sisse nõudma kolmekordses ulatuses,

siis oli tegemist sama seaduse §-s 62 lg 2 nimetatud juriidilise isiku kõrgendatud materiaalse

vastutusega.

Ringkonnakohus, viidates varemkehtinud maksukorralduse seaduse §-le 65, pole selgitanud, kas

kultuurifond on hoidunud kõrvale juriidilise isiku poolt maksmisele kuuluva maksu tasumisest või

vähendanud seda. Selleks maksuks ei saanud olla üksikisiku tulumaks, sest sama seaduse §-de 41 ja

44 kohaselt maksid üksikisiku tulumaksu üksikisikud. Neile väljamakseid teinud juriidilised isikud

vaid pidasid üksikisiku tulumaksu kinni ja kandsid selle üle omavalitsusüksuse eelarvesse.

Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et varemkehtinud maksukorralduse seaduse § 65 rakendamine

on käsitatav maksuvõla sissenõudmisena kehtiva Maksukorralduse seaduse mõttes. Varemkehtinud

maksukorralduse seaduse § 65 on seaduse IV peatükis "Vastutus maksukorralduse seaduse rikkumise

eest". Selle peatüki õigusnormide sisust ja vastastikustest seostest tuleneb, et tegemist on kõrgendatud

materiaalset vastutust sätestava normiga. Kehtiva Maksukorralduse seaduse § 24 lg 1 sätestab

maksuhalduri õigused maksuvõla sissenõudmisel, kui maksumaksja ei ole tasunud maksusummat

ning sellelt arvestatud intressi maksuhalduri ettekirjutuses määratud tähtajaks. Tulenevalt sama

seaduse §-s 2 selgitatud mõistete "maksumaksja", "maksu kinnipidaja" ja "maksuvõlg" tähendusest

pole kultuurifond maksumaksja ega maksuvõlglane vaidlustatud toimingute puhul. Seepärast on

ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et Maksukorralduse seaduse § 24 lg 1 p. 1 alusel olid vaidlustatud

toimingud seaduslikud.

Juriidilise isiku vastutus kinnipidamisele kuuluva maksu kinnipidamata või üle kandmata jätmise eest

on sätestatud Maksukorralduse seaduse §-s 30 lg 1 p. 8.

Nendel põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele osalisest, sest Riigikohtu

halduskolleegium ei tee selles asjas uut otsust.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a s :

Rahuldada osaliselt Eesti Kultuurifondi kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3/91/95 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada Eesti Kultuurifondile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis)

krooni.

Määrus jõustub 13. oktoobril 1995. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel