III-2/3-20/95 · Riigikohus

III-2/3-20/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 5. oktoobril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, Tallinna

Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat A. Pasti ja avaldaja I. Lehteri osavõtul vaatas läbi avalikul

kohtuistungil 25. septembril 1995. a.

Tallinna Linnavalitsuse kohtuvigade parandamise avalduse alusel Valga Maakohtu 18. augusti

1994. a. otsuse Ilse Lehteri avalduses isaduse tuvastamiseks.

Valga Maakohtu 18. augusti 1995. a. otsusega tuvastati juriidiline fakt, et 5. jaanuaril 1950. a. Tapa

linnas sündinud Ilse Esauli (peale abiellumist Lehter) isaks oli Kalju Karo.

Tallinna Linnavalitsus palus avalduses kohtuvigade parandamiseks kohtuotsuse tühistada

protsessiõigusnormide rikkumise tõttu. TsKS § 258 lg 2 kohaselt peab otsuses märkima fakti

tuvastamise eesmärgi. Kohus märkis vaid, et fakti tuvastamine on vajalik sugulussidemete

korrastamiseks (juriidilise fakti pärast) ja seetõttu jäi märkamata, et protsessi pidanuks kaasama asjast

huvitatud isikuna Tallinna Linnavalitsuse, sest juriidilise fakti tuvastamise tagajärjel tagastati

avaldajale elamu Tallinnas Hagudi 12, mis kuulus seni kohalikule omavalitsusorganile, seega asjast

huvitatud juriidilisele isikule. Eeltoodu tõttu jäi välja selgitamata võimaliku õigusliku vaidluse

olemasolu. TsKS § 254 lg 3 kohaselt tulnuks õigusliku vaidluse tekkimisel jätta avaldus

erimenetluses läbi vaatamata ja hagi tulnuks esitada üldistel alustel. Kohtuotsuse kirjeldavas osas on

ebatäpsused nimetähtedes ja kohtule ei esitatud Ilse Lehteri abielutunnistust.

Vastuses kohtuvea parandamise avaldusele leidis Ilse Lehter, et isaduse fakti tuvastamise põhjusena

on kohtuotsuses märgitud sugulussuhete korrastamine ning sellest piisab. Tallinna Linnavara Ametile

teatas avaldaja esindaja 14. aprillil 1994. a. kohtuasja kulgemisest - seega oli linnavalitsus teadlik

isaduse fakti tuvastamisest, kuid nende esindaja osavõtt protsessist poleks muutnud kohtuotsust

isaduse tuvastamise suhtes. Trükivead nimetähtedes on parandatavad ilma uut otsust tegemata, sest

resolutiivosas on kohtuotsus igati õige. Avaldaja abielutunnistus oli esindajal kohtuistungil kaasas ja

selle koopia on lisatud käesolevale vastulausele. Tegelikult on kohtuotsuse tühistamise algatanud

Märt Karu, kes soovib Hagudi 12 elamut erastada.

Kolleegiumi istungil jäid Tallinna Linnavalitsuse esindaja ja avaldaja I. Lehter oma seisukohtade

juurde.

Kolleegium leidis, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ning maakohtu otsus tuleb

tühistada protsessiõigusnormide rikkumise tõttu.

TsKS § 255 lg 1 kohaselt tuvastab kohus fakte, millest sõltub isiku isikliku või varalise õiguse

tekkimine, muutumine või lõppemine. Sellest tulenevalt peab kohtule esitatud avalduses olema

märgitud, milleks on avaldajal vaja fakti tuvastada (TsKS § 257 lg 2). Avaldaja on oma vastulauses

kohtuvigade parandamise avaldusele kinnitanud, et Tallinna Linnavara Ametile isa vara tagastamise

avaldust esitades informeeris ta nimetatud ametit sellest, et ta esitas materjalid kohtule isaduse

tuvastamiseks ja teatas 14. aprillil 1994. a. kohtuasja kulgemisest. Seega ei nimetanud I. Lehter

teadlikult kohtule juriidilise fakti tuvastamise tegelikku eesmärki ja nagu nähtub 18. augusti 1994. a.

kohtuistungi protokollist, kohus seda ka ei küsinud, rahuldudes väitega, et avaldaja vajab fakti

tuvastamist sugulussuhte vormistamiseks ning võttes sellega asjast huvitatud isikutelt võimaluse olla

kaasatud protsessi. See on aga protsessiõigusnormi rikkumine, mis võis kaasa tuua ebaõige

kohtulahendi ja on kohtuotsuse tühistamise aluseks.

TsKS § 254 lg 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi huvitatud isikute ja kohaliku

omavalitsuse täitevvõimuorgani osavõtul. Kui erimenetluses tekib õiguslik vaidlus, siis jätab kohus

avalduse läbi vaatamata ja selgitab huvitatud isikule õigust esitada hagi üldistel alustel (TsKS § 254

lg 3).

Kohtuvigade parandamise avalduses märgib Tallinna Linnavalitsus õigesti, et neid tulnuks kaasata

protsessi asjast huvitatud isikuna, kuna vara, mille omanikuks I. Lehter sai pärast isaduse tuvastamist,

oli kohaliku omavalitsuse omanduses.

Kohtuvigade parandamise avalduses toodud ülejäänud protsessuaalsed ebatäpsused ei ole olulised

protsessiõigusnormi rikkumised, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise.

Juhindudes TsKS §-dest 354 lg 2 ja 357 kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Valga Maakohtu 18. augusti 1994. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samasse kohtusse.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik