Legislator Case Law & Legislation
III-1/3-30/95 ECLI:EE:RK:1995:3.1.3.30.95.220 AI generated

III-1/3-30/95 · Riigikohus

Case Number III-1/3-30/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnakohtu 7. veebruari 1995. a. otsusega mõisteti T.S. süüdi

Legislator headnote

AI generated

III-1/3-30/95 · Riigikohus: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnakohtu 7. veebruari 1995. a. otsusega mõisteti T.S. süüdi

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/3-30/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 3. oktoobril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja

T.S. süüdistuses KrK § 140 lg. 2 p. 1,2,3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnakohtu 7. veebruari 1995. a. otsusega mõisteti T.S. süüdi

KrK § 140 lg. 2 p. 1,2 ja 3 järgi ning karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 alusel liideti

mõistetud karistusele Jõgeva Maakohtu 14. oktoobri 1994. a. otsusega mõistetud kandmata karistus osaliselt

ja lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat ja kolm kuud vabadusekaotust kinnises vanglas, kusjuures

karistuse kandmise algusajaks loeti 23. november 1993. a.

Pärnu Linnakohtu otsuse peale esitasid apellasioonkaebuse süüdimõistetu T.S. ning tema kaitsja

vandeadvokaat Valvo Roosmaa. Apellandid taotlesid T.S. õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. aprilli 1995. a. otsusega jäeti Pärnu Linnakohtu 7.

veebruari 1995. a. otsus T. S. suhtes sisuliselt muutmata. Kohtuotsust täpsustades jäeti sellest välja tema

süüdimõistmine KrK § 140 lg. 2 p. 3 järgi.

Oma avalduses kohtuvea parandamiseks vaidlustab T.S. karistuse kandmise aja alguse, väites, et ta võeti vahi

alla 20. novembril 1993. a. ja sellest päevast peaks algama karistuse kandmise aeg. Veel väidab avaldaja, et

24. juulil 1994.a. peeti ta kinni Pärnus kuriteos kahtlustatavana ja kuni 27. augustini 1991. a. viibis hulkurite

vastuvõtu-jaotuspunktis. T.S. väidete kohaselt peeti teda hulkurina kinni alusetult, sest tal oli alaline

sissekirjutus ja elukoht Xxxxxxxx, Xxxxxx tee x-x ning ta töötas lepingu alusel kooperatiivis "ÜKK".

Avalduses taotletakse hulkurite vastuvõtu-jaotuspunktis viibitud aja arvestamist karistusaja hulka.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri seletuse, kes

toetas kaebuse osalist rahuldamist

l e i d i s :

Pärnu Linnakohtu 7. veebruari 1995. a. otsuses on märgitud, et T.S. karistuse kandmise algust tuleb arvata

alates 23. novembrist 1993. a. Hiljem, s.o. 9. juunil 1995.a on T.S. kriminaalasja arutamisel eesistujana

osalenud Pärnu Linnakohtu kohtunik Teet Olevik täpsustanud karistuse kandmise aja algust ning lugenud

selleks päevaks 21. novembri 1993. a. Kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinnipidamise protokollist

nähtub, et T.S. peeti kinni 21. novembril 1993. a. kell 18.00 Xxxxxxx . Tema karistuse kandmise aja alguseks

on õigesti loetud 21. november 1993. a.

Pärnu Politseiprefektuuri 3. oktoobri 1995.a teatise kohaselt oli T.S. kinni peetud 24. juulil 1991. a. hulkurina

Pärnu vastuvõtu-jaotuspunktis ning vabastati sealt 23. augustil 1991. a. ja saadeti oma elukohta Xxxxx-

Xxxxxxxx.

Riigikohus leiab, et T.S. kinnipidamine hulkurina Pärnu vastuvõtu-jaotuspunktis oli ebaseaduslik, sest tal oli

kindel elukoht, sissekirjutus ning töökoht. Kinnipidamise ajal teostati T.S. suhtes uurimistoiminguid - 30.

juulil 1991. a. kuulati teda üle tunnistajana ja vastastati kannatanu M.T-ga. Kuna ebaseadusliku

kinnipidamise ajal teostati T.S. suhtes uurimistoiminguid, oli sisuliselt tegemist varjatud eelvangistusega. See

aeg tuleb lugeda KrK § 45 alusel karistuse tähtaja hulka ning vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel

arvestatakse päev päeva vastu. Seega tuleb ajavahemik 24. juulist kuni 23. augustini 1991. a. lugeda kantud

karistuseks ja maha arvata kandmisele kuuluvast karistusajast.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3, 65 lg. 3; 779, KrK § 45, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada osaliselt Pärnu Linnakohtu 7. veebruari 1995. a. otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli

1995. a. otsus T.S-le mõistetud lõpliku karistuse osas ja lugeda lõplikuks karistuseks kolm aastat ja kaks

kuud vabadusekaotust alates 21. novembrist 1993. a.

2. Süüdimõistetu T.S. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 3. oktoobril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Peeter Vaher

Liikmed : Eerik Kergandberg

Herbert Lindmäe