III-1/3-29/95 · Riigikohus

III-1/3-29/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 3. oktoobril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

E-E.R. süüdistuses VNFSV KrK §-de 99 ja 107 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Pärnu 3 jsk. rahvakohtu 6. aprilli 1950. a. otsusega mõisteti E-E.R. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK §-de

99 ja 107 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 10 aastat ühes õiguste

kaotusega 5 aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega.

Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegumi 16. mai 1950. a. määrusega jäeti rahvakohtu otsus

muutmata ja E-E.R. kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi määrusest nähtub, et E-E.R. tunnistati süüdi selles,

et tema ostis 1949. a. kokku villast lõnga ning tegeledes keelatud tööndusega, valmistas sellest villaseid

tooteid ja realiseeris neid spekulatiivsete hindadega.

Süüdimõistetu E-E.R seadusliku esindaja, tema poja H.R., kelle elukoht on USA-s, volitusel esitas U.J.

avalduse kohtuvea parandamiseks, milles taotletakse kohtulahendite tühistamist kuriteokoosseisu puudumise

tõttu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi

arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

E-E.R. on mõistetud nõukogude okupatsiooni ajal süüdi VNFSV KrK § 99 ja 107 järgi.

Eesti Vabariigi kodaniku karistamine VNFSV KrK § 99 järgi on vastuolus Rooma 4. novembri 1950. a.

Konventsiooniga inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks (art. 7 p. 2), mis keelab isiku kriminaalvastutusele

võtmise teo eest, mis selle toimepanemise ajal ei olnud kuritegu tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnustatud

õiguse üldpõhimõtete järgi. Ka Eesti Vabariigi Kriminaalseadustikus ei peetud kodutöönuses villaste toodete

valmistamist edasimüümise eesmärgil kuriteoks. Kuna Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 järgi on

rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, puudub E-

E.R-le VNFSV KrK § 99 järgi süüksarvatud tegude puhul kuriteosündmus.

Kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega võib okupeeriv riik kehtestada

okupeeritud territooriumil kriminaalseadusi, mis näevad ette kriminaalvastutuse okupatsioonivõimude poolt

keelatud tegude eest, kui need on samal ajal kuriteod ka tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnustatud õiguse

üldpõhimõtete järgi. Sellest tulenevalt võisid okupatsioonivõímud kehtestada kriminaalvastutuse VNFSV

KrK §-s 107 sätestatud tegude eest.

E-E.R. süüdimõistmine VNFSV KrK § 107 järgi ei ole aga põhjendatud. Kooskõlas nõukogude

kriminaalõiguse teooria seisukohtadega müüakse spekulatsiooni puhul ostetud kaubad ja esemed edasi nende

esialgsel kujul. Kui isik ostab kaupu üles tooraineks, et kasusaamise eesmärgil valmistada sellest kvaliteedilt

uusi esemeid ja tooteid, mille kohta kehtib keeld, ning realiseerib neid, pole see kvalifitseeritav

spekulatsioonina, vaid keelatud tööndusega tegelemisena. Seetõttu puudub E-E.R-le VNFSV KrK § 107 järgi

süüksarvatud tegudes kuriteokoosseis. Kuna okupatsioonivõimude poolt keelatud tööndusega tegelemisel

villaste toodete valmistamise näol puudub kuriteosündmus, on VNFSV KrK § 107 järgi kvalifitseeritud

tegude ümberkvalifitseerimine VNFSV KrK § 99 järgi välistatud.

Juhindudes KrMK §-st 5 lg. 1 p. 1 ja 2 ning AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3, ja 65 lg. 3 Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 16. mai 1950. a. määrus ja Pärnu 3.

jsk rahvakohtu 6. aprilli 1950. a. osus E-E.R. süüdistusasjas VNFSV KrK §-de 99 ja 107 järgi ja mõista ta

surmajärgselt õigeks.

2. U.J. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 3. oktoobril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe

Jüri Rätsep