III-1/1-69/95 · Riigikohus

III-1/1-69/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 3. oktoobril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

R. K. süüdistuses KrK § 164 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu R. K. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et U. S. ja R. K. olid antud kohtu alla KrK § 164 lg 2 p. 2, 3 ja 4 järgi

süüdistatuna selles, et nad, töötades RE "T. S." elamu-kommunaalosakonna juhataja ja juhataja asetäitjana,

pressisid kooperatiiv "S." esimehelt K. I.-lt välja altkäemaksu, pakkudes vastutasuks kooperatiivile soodsat

ruumide rendilepingut.

Tallinna Linnakohtu 14. märtsi 1994. a. otsusega mõisteti U. S. õigeks. R. K. mõisteti süüdi KrK § 164 lg.1

järgi ja karistati 210 kr. suuruse rahatrahviga. Kohus pidas võimalikuks antud juhul kohaldada ka KrK §-s 45

sätestatut ning luges eelvangistuses viibitud aega arvestades mõistetud karistuse kantuks.

Apellatsioonkaebuses taotles R. K. enese õigeksmõistmist seoses kuriteokoosseisu puudumisega.

Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 1994. a. otsusega saadeti kriminaalasi tervikuna uueks arutamiseks

Tallinna Linnakohtusse viitega kriminaalprotsessi seaduse olulisele rikkumisele - kohtuotsuses motiivide

puudumisele.

Avalduses kohtuvea parandamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 1994. a. otsuses taotles

Riigiprokuröri asetäitja ringkonnakohtu viimatinimetatud otsuse tühistamist U. S. osas. Prokurör leidis, et

ringkonnakohus ei olnud õigustatud tühistama U. S. õigeksmõistvat linnakohtu otsust, sest seda ei olnud

apellatsiooni korras vaidlustatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis 8. novembri 1994. a. otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli

1994. a. otsuse muutmata põhjendusega, et vastavalt AKKS §-dele 20 lg.1 ja 33 on ringkonnakohtul õigus

väljuda apellatsiooni piiridest.

Pärast kriminaalasja uut arutamist mõistis Tallinna Linnakohus 2. mai 1995. a. otsusega U. S. ja R. K. taas

õigeks.

Apellatsioonprotestis taotles Tallinna prokuröri asetäitja Tallinna Linnakohtu 2. mai 1995. a. otsuse

tühistamist ning U. S. ja R. K. süüdimõistmist KrK § 164 lg.2 p. 2, 3 ja 4 järgi, kuid Riigiprokuröri asetäitja

võttis U. S. suhtes protesti tagasi.

Tallinna Ringkonnakohtu 14.juuni 1995. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 2. mai 1995. a. otsus R. K.

õigeksmõistmise osas, ta tunnistati süüdi KrK § 164 lg 1 järgi ning karistati rahatrahviga 100 päevamäära

(1000 kr.) ulatuses. Muus osas jäeti Tallinna Linnakohtu 2. mai 1995. a. otsus muutmata.

Kassatsioonkaebuses taotleb R. K. enese õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Süüdimõistetu

ei eita altkäemaksu võtmist, kuid väidab, et talle on arusaamatu, millise teo toimepanemise eest altkäemaksu

võtmises on teda süüdi mõistetud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu seletuse,

milles toetatakse kaebust ja prokuröri seletuse, milles taotletakse kaebuse rahuldamata jätmist,

l e i d i s :

Tallinna Ringkonnakohtu 14.juuni 1995. a. otsusega on põhjendatult tunnistatud tõendatuks, et R. K. võttis

K. I.-lt vastu 5000 kr. ja et R. K. oli teadlik, et nimetatud rahasummat üle andes taotles K. I. enesele soodsa

rendilepingu sõlmimist. Samuti on nimetatud ringkonnakohtu otsuses põhjalikult ümber lükatud kõik väited,

mis süüdimõistetu arvates välistavad tema tegevuse kvalifitseerimise altkäemaksu võtmisena.

Kassatsioonkaebuses ei ole süüdimõistetu esitanud ühtegi sellist argumenti, mida ei oleks Tallinna

Ringkonnakohtu 14. juuni 1995. a. otsuses põhjalikult kummutatud ja seetõttu ei pea Riigikohtu

kriminaalkolleegium vajalikuks korrata ringkonnakohtu otsuses sisalduvaid põhjendusi.

Arvestades eeltoodut ja tuginedes AKKS §-dele 63 p.1 ja 65 lg.1, Riigkohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 1995. a. otsus muutmata.

2. Süüdimõistetu R. K. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 3. oktoobril 1995. a. ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe