III-1/1-69/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu R. K. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et U. S. ja R. K. olid antud kohtu alla KrK § 164 lg 2 p. 2, 3 ja 4 järgi
Legislator headnote
AI generatedIII-1/1-69/95 · Riigikohus: K. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et U. S. ja R. K. olid antud kohtu alla KrK § 164 lg 2 p. 2, 3 ja 4 järgi
Full text
III-1/1-69/95
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 3. oktoobril 1995. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja
Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
R. K. süüdistuses KrK § 164 lg 1 järgi.
Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu R. K. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et U. S. ja R. K. olid antud kohtu alla KrK § 164 lg 2 p. 2, 3 ja 4 järgi
süüdistatuna selles, et nad, töötades RE "T. S." elamu-kommunaalosakonna juhataja ja juhataja asetäitjana,
pressisid kooperatiiv "S." esimehelt K. I.-lt välja altkäemaksu, pakkudes vastutasuks kooperatiivile soodsat
ruumide rendilepingut.
Tallinna Linnakohtu 14. märtsi 1994. a. otsusega mõisteti U. S. õigeks. R. K. mõisteti süüdi KrK § 164 lg.1
järgi ja karistati 210 kr. suuruse rahatrahviga. Kohus pidas võimalikuks antud juhul kohaldada ka KrK §-s 45
sätestatut ning luges eelvangistuses viibitud aega arvestades mõistetud karistuse kantuks.
Apellatsioonkaebuses taotles R. K. enese õigeksmõistmist seoses kuriteokoosseisu puudumisega.
Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 1994. a. otsusega saadeti kriminaalasi tervikuna uueks arutamiseks
Tallinna Linnakohtusse viitega kriminaalprotsessi seaduse olulisele rikkumisele - kohtuotsuses motiivide
puudumisele.
Avalduses kohtuvea parandamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 1994. a. otsuses taotles
Riigiprokuröri asetäitja ringkonnakohtu viimatinimetatud otsuse tühistamist U. S. osas. Prokurör leidis, et
ringkonnakohus ei olnud õigustatud tühistama U. S. õigeksmõistvat linnakohtu otsust, sest seda ei olnud
apellatsiooni korras vaidlustatud.
Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis 8. novembri 1994. a. otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli
1994. a. otsuse muutmata põhjendusega, et vastavalt AKKS §-dele 20 lg.1 ja 33 on ringkonnakohtul õigus
väljuda apellatsiooni piiridest.
Pärast kriminaalasja uut arutamist mõistis Tallinna Linnakohus 2. mai 1995. a. otsusega U. S. ja R. K. taas
õigeks.
Apellatsioonprotestis taotles Tallinna prokuröri asetäitja Tallinna Linnakohtu 2. mai 1995. a. otsuse
tühistamist ning U. S. ja R. K. süüdimõistmist KrK § 164 lg.2 p. 2, 3 ja 4 järgi, kuid Riigiprokuröri asetäitja
võttis U. S. suhtes protesti tagasi.
Tallinna Ringkonnakohtu 14.juuni 1995. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 2. mai 1995. a. otsus R. K.
õigeksmõistmise osas, ta tunnistati süüdi KrK § 164 lg 1 järgi ning karistati rahatrahviga 100 päevamäära
(1000 kr.) ulatuses. Muus osas jäeti Tallinna Linnakohtu 2. mai 1995. a. otsus muutmata.
Kassatsioonkaebuses taotleb R. K. enese õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Süüdimõistetu
ei eita altkäemaksu võtmist, kuid väidab, et talle on arusaamatu, millise teo toimepanemise eest altkäemaksu
võtmises on teda süüdi mõistetud.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu seletuse,
milles toetatakse kaebust ja prokuröri seletuse, milles taotletakse kaebuse rahuldamata jätmist,
l e i d i s :
Tallinna Ringkonnakohtu 14.juuni 1995. a. otsusega on põhjendatult tunnistatud tõendatuks, et R. K. võttis
K. I.-lt vastu 5000 kr. ja et R. K. oli teadlik, et nimetatud rahasummat üle andes taotles K. I. enesele soodsa
rendilepingu sõlmimist. Samuti on nimetatud ringkonnakohtu otsuses põhjalikult ümber lükatud kõik väited,
mis süüdimõistetu arvates välistavad tema tegevuse kvalifitseerimise altkäemaksu võtmisena.
Kassatsioonkaebuses ei ole süüdimõistetu esitanud ühtegi sellist argumenti, mida ei oleks Tallinna
Ringkonnakohtu 14. juuni 1995. a. otsuses põhjalikult kummutatud ja seetõttu ei pea Riigikohtu
kriminaalkolleegium vajalikuks korrata ringkonnakohtu otsuses sisalduvaid põhjendusi.
Arvestades eeltoodut ja tuginedes AKKS §-dele 63 p.1 ja 65 lg.1, Riigkohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 1995. a. otsus muutmata.
2. Süüdimõistetu R. K. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Kohtuotsus jõustub 3. oktoobril 1995. a. ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja Peeter Vaher
Liikmed Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe