III-1/1-68/95 · Riigikohus

III-1/1-68/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 3. oktoobril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

E. S. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p. 1,2,3 järgi.

Menetlusosalisena võttis istungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E. S. mõisteti Tallinna Linnakohtu 17. märtsi 1995. a. otsusega süüdi

KrK § 141 lg 2 p. 1,2,3 järgi ning teda karistati KrK § 39 sätete kohaldamisega 3 aastase vabadusekaotusega

noortevanglas. Sama otsusega mõisteti süüdi veel ka D. K. ja R. V.

E. S. tunnistati süüdi selles, et 16. septembril 1994. a. tema, sõites taksoga, mida juhtis N. R., P-s, varastas

salaja N. R. rahatasku koos 450 krooniga. Kannatanu nõudmisele tagastada rahakott, E. S., ähvardades

kannatanut püstoliga, võttis rahakotist raha välja, otsis kannatanu läbi ning lahkus.

Kirjeldatu kvalifitseeriti KrK § 141 lg 2 p. 2 ja 3 järgi.

Sama otsusega tunnistati E. S. süüdi selles, et 23. septembril 1994. a. tema, eelneval kokkuleppel ja koos

kaaskohtualuse R. V.-ga X ja O. tänava nurgal, viibides taksos, mida juhtis kannatanu A. M., kasutades nuga,

tungisid kannatanule kallale ning hõivasid ta rahakoti, milles oli raha 400 krooni, autojuhiload ja auto

tehniline pass. Kannatanul õnnestus rahakott koos sisuga neilt tagasi võtta.

Kirjeldatu kvalifitseeriti KrK §-de 15 lg 2 ja 141 lg 2 p. 1, 2, 3 järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 1995. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus E. S.-le KrK § 141 lg 2

järgi mõistetud lõpliku karistuse osas ning talle mõisteti karistuseks 6 aastat vabadusekaotust. Muus osas jäi

linnakohtu otsus E. S. suhtes muutmata.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu E. S., kes leiab end süüdi

olevat 16. septembril 1994. a. N. R.-lt rahakoti salajases varguses ning sellest tulenevalt palub talle KrK 141

lg 2 p. 2, 3 järgi süüks arvatud kuritegu kvalifitseerida ümber KrK § 139 järgi.

Samas väidab kassaator, et 23. septembril 1994. a. puudus tal tahtlus kannatanu A. M. röövida ja palub end

selles kuriteoepisoodis õigeks mõista.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära Riigiprokuratuuri prokuröri Marge Püssi seletuse, milles

paluti jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata,

l e i d i s :

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on vastuvaidlematult tuvastatud, et E. S. hõivas 16. augustil 1994. a.

salaja taksos kannatanu N. R. rahakoti. See kuritegu ei olnud lõpule viidud, sest mõlemad viibisid kuriteo

toimepanemise kohas ja E. S.-l puudus võimalus seda vara kasutada ja käsutada.

N. R. avastas kiiresti rahakoti kadumise ja nõudis S.-lt kui ainsalt võimalikult võtjalt selle tagastamist. E. S.

jätkas alustatud kuriteo lõpulevimist sel teel, et ähvardas N. R.-d püstoliga, võttis rahakotist raha välja ja

lahkus sellega.

Kui elule ja tervisele ohtlikku vägivalda või sellise vägivallaga ähvardamist kasutatakse vahetult peale võõra

vara mistahes vormis hõivamist, kuid selleks, et hõivatud vara enda valduses hoida või saada võimalus selle

kasutamiseks ja käsutamiseks, tuleb kogu süüdlase tegevus kvalifitseerida röövimisena.

E. S. väited selle kohta, et tal polnud tahtlust kannatanu A. M. suhtes röövimist toime panna on ilmses

vastuolus Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt tuvastatud faktidega, mis on toodud

ülalviidatud kohtuotsustes ning mida Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks korrata.

Kassatsioonkaebus ei sisalda väiteid selle kohta, et nende faktide tuvastamiseks oleks rikutud

kriminaalmenetluse norme.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja 65 lg 3, kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 1995. a. otsus E. S. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

Otsus jõustub 3. oktoobril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep