III-2/1-49/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, KAS Kalju esindaja vandeadvokaat A. Aadli osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. septembril 1995. a.
Legislator headnote
AI generatedIII-2/1-49/95 · Riigikohus: Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, KAS Kalju esindaja vandeadvokaat A. Aadli osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. septembril 1995. a.
Full text
III-2/1-49/95
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 27. septembril 1995. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, KAS Kalju
esindaja vandeadvokaat A. Aadli osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. septembril 1995. a.
Kindlustusaktsiaseltsi Kalju ning Vladimir Zorini kassatsioonkaebuste alusel Viru
Ringkonnakohtu 24. aprilli 1995. a. otsuse V. Zorini hagis KAS Kalju vastu kindlustushüvitise
93 698 krooni 30 sendi nõudes.
Viru Ringkonnakohtu otsuse kohaselt esitas V. Zorin 14. aprillil 1994. a. Narva Linnakohtule
hagiavalduse 93 698 krooni 30 sendi väljamõistmiseks KAS-lt Kalju. Hageja oli 17. septembril 1993.
a. sõlminud kindlustusseltsiga vabatahtliku transpordikindlustuse lepingu isiklikule sõiduautole Volvo
944. 13. veebruaril 1994. a. ei tulnud ta libeda tee tõttu auto juhtimisega toime ja sõitis vastu
tänavavalgustusposti. Avariist tekkinud materiaalse kahju hüvitamisest kindlustusselts keeldus.
Narva Linnakohus jättis V. Zorini hagi rahuldamata. Vastavalt hageja ja kostja vahel 17. septembril
1993. a. sõlmitud kindlustuspoliisi p.-le 3 oli kindlustusvõtja kohustatud kindlustusjuhtumi
saabumisel sellest ühe ööpäeva jooksul kindlustusseltsile teatama. V. Zorin ei teatanud
kindlustusjuhtumist eelnimetatud tähtaja jooksul, millega jättis täitmata oma lepingujärgsed
kohustused. Hageja ei vaidlustanud kohtus kindlustusseltsi poolt temaga kindlustuslepingu lõpetamist
1. veebruaril 1994. a.
Viru Ringkonnakohus rahuldas 24. aprillil 1995. a. otsusega osaliselt V. Zorini apellatsioonkaebuse ja
tühistas Narva Linnakohtu otsuse ning mõistis KAS-lt Kalju V. Zorini kasuks välja kindlustushüvitist
71 155 krooni 50 senti, tunnistajatasu 67 krooni 50 senti ja riigilõivu 5 975 krooni 15 senti.
Ringkonnakohus leidis, et vastavalt poolte vahel 17. septembril 1993. a. sõlmitud sõiduki
kindlustuspoliisile on kindlustusselts kohustatud hüvitama kahjud seoses sõiduki avariiga. V. Zorini
käes oli kehtiv kindlustuspoliis ning puuduvad tõendid, et hageja sai KAS-i Kalju teate lepingu
lõpetamise kohta kätte enne 13. veebruari 1994. a. Ringkonnakohtus ülekuulatud tunnistaja
Perevarjuhha ütlustega on tõendatud, et V. Zorin teatas avariist kindlustusseltsile õigeaegselt.
Kindlustuspoliis ei sätesta, missuguses vormis peab kindlustusvõtja teatama kindlustusseltsile
avariist.
KAS Kalju palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu 24. aprilli 1995. a. otsuse tühistada ja saata asi
teisele apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. KAS Kalju väidab, et apellatsioonikohus on
vääralt tõlgendanud kindlustusseaduse (KS) §-de 10, 22 ja 33 sätteid ning oluliselt rikkunud TsKS §-
de 283 lg. 2 ja 4, 289, 303 lg. 4, 313 ja 317 sätteid. Kindlustusselts leiab, et tal oli õigus leping
ühepoolselt lõpetada.
Vastuses KAS Kalju kassatsioonkaebusele palub V. Zorin jätta see kui alusetu rahuldamata.
V. Zorin palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu 24. aprilli 1995. a. otsuse muuta ning välja
mõista kindlustusseltsilt kindlustushüvitis täies ulatuses, s.o. 85 472 krooni, ekspertiisikulutuste
katteks 1301 krooni ja parklatasu eest 887 krooni, kokku täiendavalt 16 504 krooni 50 senti.
KAS Kalju peab V. Zorini kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Kaebuses ei ole näidatud, milles
seisneb vaidlustatava kohtulahendi ebaõigsus ja milliseid seadusi on apellatsioonikohus vääralt
kohaldanud.
Kolleegium leiab, et KAS Kalju kassatsioonkaebus on põhjendatud, ringkonnakohtu otsus tuleb
tühistada TsKS § 347 p. 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse
normide olulise rikkumise tõttu.
Vastavalt KS §-le 22 lg. 1 on kindlustuspoliis kindlustuslepingu sõlmimist tõendav dokument. Ühtlasi
tõendab kindlustuspoliis kindlustuslepingu sõlmimist selles märgitud tingimustel. KS § 10 lg. 3
sätestab kindlustusandja õiguse määrata kindlustuse liigid ja nende tingimused, lähtudes seadusega
kehtestatud korrast. KAS Kalju poolt olid 8. detsembril 1993. a. kinnitatud transpordivahendite
kindlustuse üldised tingimused (üldised tingimused). Nimetatud tingimused on kindlustuslepingu
osaks. Sõiduki kindlustuspoliisile on V. Zorin andnud allkirja kindlustuslepingu sõlmimise kohta
osundatud tingimuste kohaselt. Seega on V. Zorini väide, et teda nende tingimustega ei tutvustatud,
paljasõnaline.
KS § 33 lg. 1 p. 1 sätestab, et kindlustuse üldistes tingimustes peavad sisalduma kindlustuslepingu
tähtaeg, lepingu ühepoolse lõpetamise alused ja tagajärjed. KAS Kalju kindlustuse üldiste tingimuste
p. 3. 6 kehtestab kindlustusseltsile alused lepingu ühepoolseks lõpetamiseks. Kindlustusandjal oli
seega õigus leping ühepoolselt lõpetada, kuid ainult üldistes tingimustes nimetatud alustel. Lepingu
kehtivuse otsustamisel pidi apellatsioonikohus kontrollima, kas kindlustusselts lõpetas ühepoolselt
lepingu üldistes tingimustes märgitud alusel. Seejuures ei ole määrav, kas V. Zorinil oli
kindlustuspoliis käes või mitte.
Üldiste tingimuste p. 4. 1 alusel on kindlustusvõtja kohustatud kindlustusjuhtumist teatama
kindlustusandjale kirjalikult ühe ööpäeva jooksul. Samade tingimuste p. 6. 6. 1 kohaselt
kindlustushüvitist välja ei maksta, kui kindlustusvõtja ei täitnud p. 4. 1. Ringkonnakohus ekslikult
luges üksnes tunnistaja S. Perevarjuhha ütluste alusel tõndatuks, et V. Zorin teatas
kindlustusjuhtumist õigeaegselt. Üldiste tingimuste p. 4. 1 tulenevalt peab V. Zorin tõendama, et ta
teatas avariist kirjalikult ning tegi seda õigeaegselt.
Apellatsioonikohus rikkus TsKS § 317 nõudeid sellega, et muutis tunnistaja T. Abramova ütlustel
põhineva asjaolu osas kohtuotsust, vahetult T. Abramovat ülekuulamata või otsuses märkimata, miks
nimetatud tunnistaja ütlusi tuleb teisiti hinnata. Tunnistaja T. Abramova ütluste kohaselt ei teatanud
V. Zorin kindlustusjuhtumist õigeaegselt lepingus ettenähtud vormis.
Ringkonnakohus on õigesti tulnud järeldusele, et hagejal ei ole õigust ekspertiisi ja auto tasulises
parklas hoidmise maksumuse hüvitamisele, kuna üldised tingimused nende kulutuste hüvitamist ette
ei näe.
Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium
o t s u s t a s:
Tühistada Viru Ringkonnakohtu 24. aprilli 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks
samale kohtule.
KAS Kalju kaebus rahuldada.
Vladimir Zorini kaebus jätta rahuldamata.
Tagastada KAS-le Kalju Põhja-Eesti Panga Tartu filiaali arvelduskontole nr. 141551 tasutud
kautsjon 772 (seitsesada seitsekümmend kaks) krooni.
Eesistuja J. Luik
Liikmed H. Jõks, T. Vernik