Legislator Case Law & Legislation
III-2/1-49/95 ECLI:EE:RK:1995:3.2.1.49.95.211 AI generated

III-2/1-49/95 · Riigikohus

Case Number III-2/1-49/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, KAS Kalju esindaja vandeadvokaat A. Aadli osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. septembril 1995. a.

Legislator headnote

AI generated

III-2/1-49/95 · Riigikohus: Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, KAS Kalju esindaja vandeadvokaat A. Aadli osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. septembril 1995. a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-2/1-49/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 27. septembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, KAS Kalju

esindaja vandeadvokaat A. Aadli osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. septembril 1995. a.

Kindlustusaktsiaseltsi Kalju ning Vladimir Zorini kassatsioonkaebuste alusel Viru

Ringkonnakohtu 24. aprilli 1995. a. otsuse V. Zorini hagis KAS Kalju vastu kindlustushüvitise

93 698 krooni 30 sendi nõudes.

Viru Ringkonnakohtu otsuse kohaselt esitas V. Zorin 14. aprillil 1994. a. Narva Linnakohtule

hagiavalduse 93 698 krooni 30 sendi väljamõistmiseks KAS-lt Kalju. Hageja oli 17. septembril 1993.

a. sõlminud kindlustusseltsiga vabatahtliku transpordikindlustuse lepingu isiklikule sõiduautole Volvo

944. 13. veebruaril 1994. a. ei tulnud ta libeda tee tõttu auto juhtimisega toime ja sõitis vastu

tänavavalgustusposti. Avariist tekkinud materiaalse kahju hüvitamisest kindlustusselts keeldus.

Narva Linnakohus jättis V. Zorini hagi rahuldamata. Vastavalt hageja ja kostja vahel 17. septembril

1993. a. sõlmitud kindlustuspoliisi p.-le 3 oli kindlustusvõtja kohustatud kindlustusjuhtumi

saabumisel sellest ühe ööpäeva jooksul kindlustusseltsile teatama. V. Zorin ei teatanud

kindlustusjuhtumist eelnimetatud tähtaja jooksul, millega jättis täitmata oma lepingujärgsed

kohustused. Hageja ei vaidlustanud kohtus kindlustusseltsi poolt temaga kindlustuslepingu lõpetamist

1. veebruaril 1994. a.

Viru Ringkonnakohus rahuldas 24. aprillil 1995. a. otsusega osaliselt V. Zorini apellatsioonkaebuse ja

tühistas Narva Linnakohtu otsuse ning mõistis KAS-lt Kalju V. Zorini kasuks välja kindlustushüvitist

71 155 krooni 50 senti, tunnistajatasu 67 krooni 50 senti ja riigilõivu 5 975 krooni 15 senti.

Ringkonnakohus leidis, et vastavalt poolte vahel 17. septembril 1993. a. sõlmitud sõiduki

kindlustuspoliisile on kindlustusselts kohustatud hüvitama kahjud seoses sõiduki avariiga. V. Zorini

käes oli kehtiv kindlustuspoliis ning puuduvad tõendid, et hageja sai KAS-i Kalju teate lepingu

lõpetamise kohta kätte enne 13. veebruari 1994. a. Ringkonnakohtus ülekuulatud tunnistaja

Perevarjuhha ütlustega on tõendatud, et V. Zorin teatas avariist kindlustusseltsile õigeaegselt.

Kindlustuspoliis ei sätesta, missuguses vormis peab kindlustusvõtja teatama kindlustusseltsile

avariist.

KAS Kalju palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu 24. aprilli 1995. a. otsuse tühistada ja saata asi

teisele apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. KAS Kalju väidab, et apellatsioonikohus on

vääralt tõlgendanud kindlustusseaduse (KS) §-de 10, 22 ja 33 sätteid ning oluliselt rikkunud TsKS §-

de 283 lg. 2 ja 4, 289, 303 lg. 4, 313 ja 317 sätteid. Kindlustusselts leiab, et tal oli õigus leping

ühepoolselt lõpetada.

Vastuses KAS Kalju kassatsioonkaebusele palub V. Zorin jätta see kui alusetu rahuldamata.

V. Zorin palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu 24. aprilli 1995. a. otsuse muuta ning välja

mõista kindlustusseltsilt kindlustushüvitis täies ulatuses, s.o. 85 472 krooni, ekspertiisikulutuste

katteks 1301 krooni ja parklatasu eest 887 krooni, kokku täiendavalt 16 504 krooni 50 senti.

KAS Kalju peab V. Zorini kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Kaebuses ei ole näidatud, milles

seisneb vaidlustatava kohtulahendi ebaõigsus ja milliseid seadusi on apellatsioonikohus vääralt

kohaldanud.

Kolleegium leiab, et KAS Kalju kassatsioonkaebus on põhjendatud, ringkonnakohtu otsus tuleb

tühistada TsKS § 347 p. 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse

normide olulise rikkumise tõttu.

Vastavalt KS §-le 22 lg. 1 on kindlustuspoliis kindlustuslepingu sõlmimist tõendav dokument. Ühtlasi

tõendab kindlustuspoliis kindlustuslepingu sõlmimist selles märgitud tingimustel. KS § 10 lg. 3

sätestab kindlustusandja õiguse määrata kindlustuse liigid ja nende tingimused, lähtudes seadusega

kehtestatud korrast. KAS Kalju poolt olid 8. detsembril 1993. a. kinnitatud transpordivahendite

kindlustuse üldised tingimused (üldised tingimused). Nimetatud tingimused on kindlustuslepingu

osaks. Sõiduki kindlustuspoliisile on V. Zorin andnud allkirja kindlustuslepingu sõlmimise kohta

osundatud tingimuste kohaselt. Seega on V. Zorini väide, et teda nende tingimustega ei tutvustatud,

paljasõnaline.

KS § 33 lg. 1 p. 1 sätestab, et kindlustuse üldistes tingimustes peavad sisalduma kindlustuslepingu

tähtaeg, lepingu ühepoolse lõpetamise alused ja tagajärjed. KAS Kalju kindlustuse üldiste tingimuste

p. 3. 6 kehtestab kindlustusseltsile alused lepingu ühepoolseks lõpetamiseks. Kindlustusandjal oli

seega õigus leping ühepoolselt lõpetada, kuid ainult üldistes tingimustes nimetatud alustel. Lepingu

kehtivuse otsustamisel pidi apellatsioonikohus kontrollima, kas kindlustusselts lõpetas ühepoolselt

lepingu üldistes tingimustes märgitud alusel. Seejuures ei ole määrav, kas V. Zorinil oli

kindlustuspoliis käes või mitte.

Üldiste tingimuste p. 4. 1 alusel on kindlustusvõtja kohustatud kindlustusjuhtumist teatama

kindlustusandjale kirjalikult ühe ööpäeva jooksul. Samade tingimuste p. 6. 6. 1 kohaselt

kindlustushüvitist välja ei maksta, kui kindlustusvõtja ei täitnud p. 4. 1. Ringkonnakohus ekslikult

luges üksnes tunnistaja S. Perevarjuhha ütluste alusel tõndatuks, et V. Zorin teatas

kindlustusjuhtumist õigeaegselt. Üldiste tingimuste p. 4. 1 tulenevalt peab V. Zorin tõendama, et ta

teatas avariist kirjalikult ning tegi seda õigeaegselt.

Apellatsioonikohus rikkus TsKS § 317 nõudeid sellega, et muutis tunnistaja T. Abramova ütlustel

põhineva asjaolu osas kohtuotsust, vahetult T. Abramovat ülekuulamata või otsuses märkimata, miks

nimetatud tunnistaja ütlusi tuleb teisiti hinnata. Tunnistaja T. Abramova ütluste kohaselt ei teatanud

V. Zorin kindlustusjuhtumist õigeaegselt lepingus ettenähtud vormis.

Ringkonnakohus on õigesti tulnud järeldusele, et hagejal ei ole õigust ekspertiisi ja auto tasulises

parklas hoidmise maksumuse hüvitamisele, kuna üldised tingimused nende kulutuste hüvitamist ette

ei näe.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu 24. aprilli 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule.

KAS Kalju kaebus rahuldada.

Vladimir Zorini kaebus jätta rahuldamata.

Tagastada KAS-le Kalju Põhja-Eesti Panga Tartu filiaali arvelduskontole nr. 141551 tasutud

kautsjon 772 (seitsesada seitsekümmend kaks) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik