III-2/1-48/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, kostja OÜ Selja esindaja vandeadvokaat V. Krinali osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. septembril
Legislator headnote
AI generatedIII-2/1-48/95 · Riigikohus: Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, kostja OÜ Selja esindaja vandeadvokaat V. Krinali osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. septembril
Full text
III-2/1-48/95
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 27. septembril 1995. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, kostja OÜ
Selja esindaja vandeadvokaat V. Krinali osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. septembril
1995. a.
Silvi Edesi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 1995. a. otsuse Silvi
Edesi hagis Osaühingu "Selja" vastu tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks.
7. novembril 1994. a. esitatud hagiavalduses palus Silvi Edesi Osaühingult "Selja" välja mõista
tervisele kutsehaigusega tekitatud kahju. S. Edesi töötas Vändra Katsesovhoosis kolmanda liigi
autojuhina alates 9. juulist 1979. a. Tööleping lõpetati 31. märtsil 1993. a. töölepinguseaduse § 86 lg.
3 alusel seoses hageja koondamisega sovhoosi reorganiseerimisel Osaühinguks "Selja". Pärnu ATEK-
i aktiga nr. 916/917 7. juulist 1994. a. on tuvastatud hageja kutsehaigus ja kutsealase töövõime kaotus
40 %. Hageja saab III grupi invaliidsuspensioni 240 krooni kuus, tema keskmine kuupalk oli 935
krooni 40 senti ja arvestades töövõime kaotust 40 % on igakuise hüvise suurus alates 1. veebruarist
1995. a. 374 krooni 20 senti ja ühekordselt tuleb välja mõista 2547 krooni 80 senti ajavahemiku 7.
juuli 1994. a. kuni 1. veebruar 1995. a. eest.
Pärnu Maakohtu 10. märtsi 1995. a. otsusega hagi rahuldati TsK § 473 lg. 2 alusel, mis reguleerib
kahju hüvitamist juhul, kui juriidiline isik on lõpetanud oma tegevuse seoses reorganiseerimisega.
Kohtuotsuse motiivide kohaselt peab hüvituse välja maksma reorganiseeritud sovhoosi õigusjärglane
ja ainult juhul, kui juriidiline isik likvideeritakse ja õigusjärglast ei ole, siis toimub hüvise
väljamaksmine riikliku sotsiaalkindlustusorgani poolt. Kohus leidis, et kuna 24. augustil 1994. a.
muudeti TsK § 473 sätteid ja neil on tagasiulatuv jõud, siis ei saa kostja poolt viidatud
põllumajandusreformi seaduse § 14 lg. 3 sätteid lugeda kehtivaks, sest kehtib hilisem seadus. Kohus
leidis, et hüvise arvestus on õige ja vastavuses seadusandlusega.
Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 1995.a. otsusega tühistati maakohtu otsus ja hagi jäeti rahuldamata.
Otsuse motiivide kohaselt ei olnud õige kohaldada TsK § 473 üldsätteid, sest põllumajandusreformi
seaduse § 14 lg. 3 on erisäte, mille kohaselt lähevad ühismajandi reorganiseerimisel tema kohustused
tervisekahjustuse hüvitamisel üle riikliku sotsiaalkindlustuse organitele. Hagi rahuldamine kostja
vastu üldsätte alusel oli ebaõige. See tuleneb TsÜS §-st 3, mis kehtestab üld- ja erisätte vahekorra.
Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus,
rahuldades hagi. Kassaator leiab, et hagi oli esitatud õige kostja vastu, sest tsiviilkoodeksi sätted
kohustavad reorganiseeritud juriidilise isiku õigusjärglast hüvitama tervisele tekitatud kahju.
Põllumajandusreformi seaduse § 14 lg. 3 kohaldamine oli väär.
Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata.
Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei
ole alust.
Põllumajandusreformi seaduse § 14 lg. 3 kohaselt lähevad ühismajandi reorganiseerimisel tema
kohustused tervisekahjustuse hüvitamisel üle riiklikule sotsiaalkindlustusorganile.
Apellatsioonikohus on OÜ Selja vastu esitatud hagi rahuldamata jätmisel seda seadust (erisätet TsÜS
§ 3 kohaselt) õigesti kohaldanud.
Kassatsioonkaebuse väide, et kohus pidanuks kohaldama TsK § 473 sätteid, mida muudeti 24.
augustil 1994. a., s. o. pärast põllumajandusreformi seaduse vastuvõtmist, ei ole õige. TsÜS § 3
kohaselt, kui seaduse üks säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi, loetakse täpsustatavat sätet
üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul kohaldatakse erisätet. Tsiviilkoodeksi sätted on
üldsätted. Põllumajandusreformi seaduse sätted on erisätted ja kohus kohaldas neid õigesti, sest see
seadus sätestab erandi tsiviilkoodeksis kehtestatud korras tervisekahjustuse hüvitamiseks.
Põllumajandusreformi seaduse §-i 14 lg. 3 ei ole muudetud ega tühistatud. Tsiviilkoodeksi muutmise
seadus 24. augustist 1994. a. ei muutnud ega tühistanud põllumajandusreformi seadust, seal on
öeldud, et tagasiulatuv jõud on TsK § 473 suhtes ja viiteid teistele seadustele seal ei ole. Seega ei ole
kassatsioonkaebuse väited kohtuotsuse tühistamise aluseks.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium
o t s u s t a s:
Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 1995. a. otsus ja kassatsioonkaebus
rahuldamata.
Eesistuja J. Luik
Liikmed H. Jõks, T. Vernik