III-1/3-28/95 · Riigikohus

III-1/3-28/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 26. septembril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert

Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

M.R. süüdistuses VNFSV KrK §-de 99, 109 ja 120 lg. 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu M.R. seaduslik esindaja Kalju R. ja

Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Pärnu 2. jsk. rahvakohtu 23. detsembri 1949. a. otsusega mõisteti M.R. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK §-

de 99, 109 ja 120 lg. 1 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 4 aastat ühes

õiguste kaotusega 2 aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega.

Kohtuotsusega tunnistati M.R. süüdi selles, et tema, töötades Pärnu Loomtoorsaaduste varumiskontoris

kokkuostjana, ostis ajavahemikus 1947. a. juulikuust kuni 7. augustini 1949. a. talunikelt kokku toornahku ja

vahetas neid töödeldud nahkade vastu, märkimata kokkuostukviitungitele nahakoguseid. Taotledes

varumisplaani täitmist ja kasu kokkuostuprotsendi suurendamisest, kirjutas ta hiljem kviitungitele suuremad

nahakogused, lisades kokkuostetud kaubale nahakoguseid oma nahaparkimistöökojast. Ühtaegu jätkas ta

ilma loata kodutöönduslikult toornahkade parkimist. Nii oli 29. augustil 1949. a. tema nahaparkimistöökojas

töötlemisel 29 toornahka.

Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 13. jaanuari 1950. a. määrusega jäeti Pärnu 2. jsk.

rahvakohtu 23. detsembri 1949. a. otsus M.R. süüdistusasjas VNFSV KrK §-de 99, 109 ja 120 lg. 1 järgi

muutmata ja tema kassatsioonkaebus rahuldamata.

Süüdimõistetu M.R. seadusliku esindaja, tema poja K.R. avalduses kohtuvea parandamiseks taotletakse M.R.

õigeksmõistmist talle süüksarvatud tegudes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi

arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks osaliselt,

t u v a s t a s :

M.R. karistati nõukogude okupatsiooni ajal VNFSV KrK §-de 99, 109 ja 120 lg. 1 järgi.

Eesti Vabariigi kodaniku karistamine VNFSV KrK § 99 järgi on vastuolus Rooma 4. novembri 1950. a.

Konventsiooniga inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks (art. 7 p. 2), mis keelab isiku kriminaalvastutusele

võtmise teo eest, mis selle toimepanemise ajal ei olnud kuritegu tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnustatud

õiguse üldpõhimõtete järgi. Ka Eesti Vabariigi Kriminaalseadustikus ei peetud kodutöönduses toornahkade

töötlemist kuriteoks. Kuna Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, puudub M.R-le VNFSV KrK § 99 järgi

süüdksarvatud teo puhul kuriteosündmus.

Kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega võib okupeeriv riik kehtestada

okupeeritud territooriumil kriminaalseadusi, mis näevad ette kriminaalvastutuse okupatsioonivõimude poolt

keelatud tegude eest, kui need on samal ajal kuriteod ka tsiviiliseeritud rahvaste poolt tunnustatud õiguse

üldpõhimõtete järgi. Sellest tulenevalt võisid okupatsioonivõimud kehtestada kriminaalvastutuse VNFSV

KrK §-des 109 ja 120 sätestatud tegude eest.

M.R. süüdimõistmine VNFSV KrK § 120 lg. 1 järgi ei ole aga põhjendatud, kuna VNFSV KrK §-s 109

sätestatud ametialase kuriteo puhul hõlmab selle subjektiivne külg ka süüdlase omakasuajendit ja sellest

lähtudes ametlikes dokumentides teadvalt valede sissekannete tegemist. Kuritegude konkurentsi puudumise

tõttu tulnuks M.R-le süüksarvatud teod kvalifitseerida üksnes VNFSV KrK § 109 järgi.

Kuna M.R. on VNFSV KrK § 109 järgi süüdi mõistnud okupeeriva riigi kompetentne kohtuorgan ning

kriminaalasja arutamisel ja kohtuotsuse tegemisel on järgitud kehtestatud protsessikorda, kusjuures Eesti

Vabariigis ei ole isiku rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes seadusega sätestatud, puudub õiguslik alus

nõukogude okupatsiooniaegse kriminaalasja lõpetamiseks kuriteosündmuse või kuriteokoosseisu puudumise

tõttu. Eeltoodu välistab M.R-le karistuse mõistmisel VNFSV KrK § 49 sätete kohaldamise ning tema

lõplikuks karistuseks tuleb lugeda VNFSV KrK § 109 järgi mõistetud vabadusekaotuslik karistus

Juhindudes KrMK §-st 5 lg. 1 p. 1 ning AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 3, ja 65 lg. 3 Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 13. jaanuari 1950. a. määrus ja Pärnu

2. jsk. rahvakohtu 23. detsembri 1949. a. otsus M.R. süüdimõistmises VNFSV KrK §-de 99 ja 120 lg. 1 järgi

ja mõista ta selles osas õigeks. M.R-le VNFSV KrK § 109 järgi mõistetud vabadusekaotusliku karistuse osas

jätta kohtulahendid muutmata.

2. K.R. avaldus kohtuvea parandmiseks rahuldada osaliselt.

Riigikohtu otsus jõustub 26. septembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg

Herbert Lindmäe