III-1/1-65/95 · Riigikohus

III-1/1-65/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 26. septembril 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert

Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

M. T. süüdistuses KrK § 197 lg 2 p.1 ja 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

M. T. anti kohtu alla KrK § 197 lg 3 järgi, kuid tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 12. detsembri 1994.a.

otsusega KrK § 197 lg 2 p. 1 ja 3 järgi selles, et tema, 3. juulil 1994.a. kella 23.00 ajal, olles alkoholijoobes,

kasutades elule ja tervisele mitteohtlikku vägivalda kannatanu U. I. suhtes, ärandas Tallinnas, L. tn. A. asuva

maja juurest U. I.-le kuuluva sõiduauto VAZ 2103, mis kandis riiklikku numbrimärki XXX YYY.

Karistuseks mõisteti T.-le kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 1995.a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 12. detsembri 1994.a.

otsus kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ning saadeti kriminaalasi samale kohtule uueks

arutamiseks. Kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine seisnes ringkonnakohtu arvates selles, et

linnakohtu otsuses puuduvad teo ümberkvalifitseerimise motiivid. Kohtualuse M. T. ja tema kaitsja

apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata.

Tallinna Linnakohus arutas kriminaalasja uuesti ja tunnistas 15. mai 1995. a. otsusega

M. T. süüdi KrK § 197 lg 3 järgi ning karistas teda kolmeaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas.

Viimatinimetatud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebustes taotlesid kohtualune M. T. enese

õigeksmõistmist ja tema kaitsja N. Lausmaa - teo ümberkavalifitseerimist KrK § 197 lg 2 p.3 järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 1995.a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 15. mai 1995.a. otsus M.

T. süüdi tunnistamises KrK § 197 lg 3 järgi ja ta tunnistati süüdi

KrK § 197 lg.2 p. 1 ja 3 järgi, jättes karistuse muutmata.

Ringkonnakohtu viimatinimetatud otsuses loetakse küll tuvastatuks, et M. T. käitumises on KrK § 197 lg 3

ettenähtud kuriteo tunnused, kuid samas leitakse, et M. T. tuleb siiski süüdi tunnistada KrK § 197 lg 2 p. 1 ja

3 järgi. Sellist järeldust põhjendatakse asjaoluga, et Tallinna Linnakohtu 12. detsembri 1994.a. otsuse peale

ei ole esitatud ei prokuröri protesti ega kannatanu kaebust. Ringkonnakohtu otsuses väljendatud arvamuse

kohaselt ei tohi esimese astme kohus kriminaalasja uue arutamise järgselt kohaldada kohtualuse suhtes

raskemat kuritegu ettenägevat kriminaalseaduse sätet.

Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 1995.a. otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu M. T. ja

kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber.

M. T. vaidlustab kaebuses faktiliste asjaolude tuvastamise õigsust ja palub talle mõistetud karistuse

kergendamist.

Kassatsioonprotestis märgitakse, et kohtupraktikas levinud seisukoht, mille kohaselt kohtualuse olukorda

saab uuel kohtulikul arutamisel raskendada vaid siis, kui otsuse tühistamise aluseks oli prokuröri protest või

kannatanu kaebus, on vastuolus AKKS § 36 lg 2 sisuga ning taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni

1995.a. otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises

kohtukoosseisus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära prokuröri seletuse,

milles toetatakse kassatsioonprotestis sisalduvat taotlust,

l e i d i s :

Vastavalt AKKS §-le 36 lg 2 on kriminaalasja uuel kohtulikul arutamisel esimese astme kohtus lubatud kas

karistust raskendada või raskemat kuritegu ettenägevat seadust kohaldada (reformatio in peius) kahel juhul:

kui pärast kohtuotsuse tühistamist tuvastatakse uuel kohtulikul arutamisel asjaolud, mis tõendavad

kohtualuse poolt raskema kuriteo toimepanemist või kui vähemalt üks otsuse tühistamise alus oli kannatanu

või tema esindaja kaebus või prokuröri protest karistuse leebuse kohta. Seaduse mõtte kohaselt ei pea need

kaks kohtualuse olukorra halvendamise alust esinema koos, kuigi nende koosesinemine on võimalik.

Seega on pärast kohtuotsuse tühistamist uuel kohtulikul arutamisel esimese astme kohtus lubatav halvendada

kohtualuse olukorda ka siis, kui kohtuotsuse tühistamise aluseks ei olnud küll ei kannatanu kaebust ega

prokuröri protesti, kuid kui kohus tuvastab raskema kuriteo toimepanemise.

Samas on kriminaalasja uuesti arutava kohtu iseseisvuse piirid raskema kuriteo toimepanemise tuvastamisel

piiratud süüdistusega, mille järgi isik oli varem kohtu alla antud. Neist piiridest väljuvalt võib kriminaalasja

uuesti arutav kohus kohtualuse olukorda raskendada vaid siis, kui kohtualune antakse kohtu alla raskemas

süüdistuses lähtudes KrMK §-dest 215 lg 3 või 219 lg.3.

M. T. oli esimeseks kohtulikuks arutamiseks antud kohtu alla KrK § 197 lg 3 järgi ja seega oli tema süüdi

tunnistamine ka pärast uut kohtulikku arutamist Tallinna Linnakohtu 15. mai 1995. a. otsusega KrK § 197

lg 3 järgi seaduslik.

M. T. kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus: vastavalt AKKS §-le 65 lg 6 puudub Riigikohtul

võimalus uute faktiliste asjaolude tuvastamiseks ja karistuse mõistmisel ei ole rikutud kriminaalseadust.

Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 39 lg 4; 63 p.2; 64 p.2 ja 3 ning 65 lg.3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 1995.a. otsus M. T. süüditunnistamises KrK § 197 lg.2

p. 1 ja 3 järgi ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtusse.

2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

3. Süüdimõistetu M. T. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 26. septembril 1995.a. ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe