III-1/3-25/95 · Riigikohus

III-1/3-25/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 19. septembril 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert

Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

S.P. süüdistuses KrK §-de 139 lg. 3 p. 1 ; 140 lg. 2 p. 1, 2, 3, 4 ja 197 lg. 2 p. 2 järgi, V.T. süüdistuses KrK §

139 lg. 3 p. 1 järgi ning A.V. süüdistuses KrK §-de 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja 140 lg. 2 p. 1, 2, 3, 4 järgi

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Lääne-Viru Maakohtu 1.veebruari 1995.a. otsusega tunnistati S.P. süüdi korduvas võõra vara salajases ja

avalikus varguses ning ärandamises; V.T. tunnistati süüdi korduvas võõra vara salajases varguses ja mõisteti

õigeks auto ärandamises ning A.V. tunnistati süüdi korduvas võõra vara salajases ja avalikus

varguses.Lõplikuks karistuseks mõisteti kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel S.P-le kolm aastat

vabadusekaotust kinnises vanglas, A.V-le kaks aastat ja kolm kuud vabadusekaotust, millest ta tingimuslikult

vabastati KrK § 47 lg. 1 sätete alusel ning V.T-le üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises

vanglas, kohaldades KrK§ 39 sätteid. Ühtlasi otsustas maakohus jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise

korras R.K., T.M., J.K., M.L., U.P. tsiviilhagid ning ülejäänud tsiviilhagid mõistis kohtualustelt välja

solidaarselt vastavalt nende osale. Kohtualustelt S.P-lt, V.T-lt ning V.V-lt mõisteti solidaarselt välja erinevate

kannatanute kasuks kokku 88685,50 krooni. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse

süüdimõistetu S.P. kaitsja vandeadvokaat L.Viitas. Kaebuses taotleti S.P.le kergema karistuse mõistmist.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 1995.a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja

maakohtu otsus muutmata. Samas aga nenditi, et Lääne-Viru Maakohus on ebaõigesti välja mõistnud

kuritegudega tekitatud kahjud. Süüdimõistetutelt on välja mõistetud ainult osa kannatanutele põhjustatud

kahjudest, osa aga jäetud kanda eeluurimisel kindlakstegemata isikutele. Kuna aga ringkonnakohtus puudus

pokuröri protest või kannatanu kaebus, siis ei saanud selles osas kohtulahendit muuta.

Avalduse kohtuvea parandamiseks Riigikohtule esitas Riigiprokuratuuri prokurör S.Paruhhina, kes taotleb

Lääne-Viru Maakohtu 1. veebruari 1995.a. otsuse tühistamist tsiviilhagi osas ja uue otsuse tegemist vastavalt

seadusele. Avalduse kohaselt on maakohtu otsusega rikutud kannatanute õigusi ega pole arvestatud

asjaoluga, et ühiselt kahju tekitanud isikud vastutavad kannatanu ees solidaarselt.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas

avalduse rahuldamist,

t u v a s t a s :

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on 15. mai 1995.a. otsuses osundanud õigesti Lääne-Viru

Maakohtu otsuse ebaseaduslikkusele, kuid lähtudes AKKS §-des 20 lg. 1 ja 32 lg. 3 sätestatust, mis

reguleerivad ringkonnakohtus kriminaalasja läbivaatamise ulatust ja pädevust, puudus apellatsioonikohtul

võimalus maakohtu otsuse muutmiseks.

Vastavalt KrMK §-le 41 lg. 1 on kuriteo läbi varalist kahju kandnud isikul õigus esitada süüdistatavate vastu

tsiviilhagi, mis vaadatakse kohtus läbi koos kriminaalasjaga. KrMK § 269 alusel lahendatakse tsiviilhagi

kohtuotsuse tegemisel ja ainult siis, kui kriminaalasja edasi lükkamata pole võimalik täpselt arvestada

tsiviilhagi suurust, võib kohus süüdimõistva otsuse tegemisel tunnistada, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele.

Hagi rahuldamise täpne suurus määratakse kindlaks tsiviilmenetluse korras. Kooskõlas kehtiva TsK §-ga 459

vastutavad ühiselt kahju tekitanud isikud kannatanu ees solidaarselt. Solidaarset vastutust kahju

hüvitamisel kannavad kõik isikud, kes tekitasid kahju kohtus tõendatud kuritegeliku tegevusega. Kui

kuriteo panid toime mitu isikut, kannavad nad solidaarset vastutust tekitatud kahju eest nende

kuriteoepisoodide kaupa, milles on kohtu poolt tuvastatud ühine osavõtt.

Lääne-Viru Maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalprotsessi seadust. Otsus, milles mõistetakse

süüdimõistetutelt kahjud välja solidaarselt, kuid samas määratakse kindlaks kannatanutele heastamiseks

mingi osa kogu tuvastatud kahjust, on solidaarset vastutust välistav. Kohtuotsuses ei leidu ühtegi motiiviega

põhistust, miks on vähendatud heastamisele kuuluvaid kahjusummasid ja halvendatud kannatanute-

tsiviilhagejate olukorda, kes saavad selle otsuse alusel nõuda süüdimõistetutelt vaid osalist kahju hüvitamist.

Kuna maakohtu otsus jõustus Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15.mai 1995.a. otsusega, siis on

vajalik kohtuvea parandamiseks tühistada osaliselt kõik eelnevad kohtulahendid .

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 39 lg.4 ;63 p.2 ; 64 p.2 ja 65 lg. 3 ja 77 9 Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1.Tühistada Lääne-Viru Maakohtu 1.veebruari 1995.a. otsus ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

15. mai 1995.a. otsus S.B., V.T. ja A.V. süüasjas tsiviilhagide osas.

2.Saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks tsiviilhagide osas Lääne-Viru Maakohtule.

Prokuröri avaldus rahuldada.

Otsus jõustub 19.septembril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Herbert Lindmäe

Lea Kalm