III-1/1-64/95 · Riigikohus

III-1/1-64/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 19. septembril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert

Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. K. süüdistuses KrK §-de 139 lg 2 p. 2; 140 lg 2 p. 3 ja 195 lg 3 järgi.

Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

A. K. mõisteti Tallinna Linnakohtu 31. mai 1995. a. otsusega süüdi ning karistati KrK § 139 lg 2 p. 2 järgi 8

kuulise vabadusekaotusega; § 140 lg 2 p. 3 järgi 1 aasta ja § 195 lg 3 järgi 1 aasta 6 kuulise

vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 1 aasta ja 6 kuud

vabadusekaotust, millele liideti Tallinna Linnakohtu 1. novembri 1993. a. otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta ja 8 kuud vabadusekaotust kinnises

vanglas.

KrK § 139 lg 2 p. 2 järgi mõisteti A. K. süüdi selles, et ta 22. juulil 1994. a. T. K.-s varastas salaja

toiduaineid 329,95 EEK suuruses summas ning 23. augustil 1994. a. kauplusest "S." meeste teksajope

väärtusega 735 EEK.

KrK § 140 lg 2 p. 3 järgi on A. K. süüdi mõistetud selles, et ta 29. juulil 1994. a. olles alkoholijoobes

varastas avalikult T. kauplusest "P." 4 karpi komme 163 EEK väärtuses.

KrK § 195 lg 3 järgi mõisteti A. K. süüdi selles, et ta 29. juulil 1994. a. olles alkoholijoobes T. kaupluses "P."

huligaansetel ajenditel lõhkus kirvega kassa rahaaluse väärtusega 3 krooni, rikkudes sellega jämedalt

avalikku korda ning avaldades ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, kusjuures tema tegevus oli eriti

jõhker ning seotud külmrelvana kasutatava eseme kasutamisega.

Oma apellatsioonkaebuses taotles kohtualune KrK § 139 lg 2 p. 2 järgi enda õigeksmõistmist ning KrK § 195

lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 188 (omavoli) järgi, kuna lõhkus rahaaluse

kogemata ja karistuse vähendamist.

Tallinna Ringkonnakohus oma otsusega 8. mai. 1995. a. tühistas osaliselt Tallinna Linnakohtu otsuse A. K.

süüdimõistmises KrK § 139 lg 2 p. 2 järgi ning mõistis ta süüdi KrK § 15 lg 2 - 139 lg 2 p. 2 järgi jättes

mõistetud karistuse muutmata. Huligaansuse osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas A. K. kassatsioonkaebuse, milles ta jätkuvalt vaidlustab enda

süüdimõistmist KrK § 195 lg 3 järgi ning leiab endiselt, et pani toime KrK §-s 188 (omavoli) näidatud

kuriteo. Samas palub kassaator vähendada talle mõistetud karistust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri M. Püssi

arvamuse, milles ta ei toeta kassatsioonkaebust,

t u v a s t a s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses sisalduvad kohtu järeldused on kooskõlas

kriminaalasjas kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Kohus on hinnanud õigesti kõiki tõendeid nende

kogumis vastavalt KrMK § 50 mõttele.

A. K. 29. juulil 1994. a. joobnud olekus Tallinnas X. kaupluses noris tüli turvamehe M. K.-ga, sõimas

ebatsensuurselt, vehkis kaasa võetud kirvega ning lõi kirvega katki kassa klaasaluse. Oma sellist käitumist ei

oska A. K. millegagi põhjendada.

Vara lõhkumist tuleb kvalifitseerida huligaansusena, kui süüdlase tegevus oli seotud ühiskondliku korra

samaaegse jämeda rikkumisega, mis oli süüdlasele silmanähtav ja millega väljendati ilmset lugupidamatust

ühiskonna vastu. Omavoli puhul ei tegutse süüdlane huligaansel motiivil, vaid teostab oma tõelist või

oletatavat õigust.

Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on tulnud õigele järeldusele, et A. K. pani toime eriti

kuritahtliku huligaansuse KrK § 195 lg 3 järgi, sest huligaansuse toimepanemisel kasutas ta kirvest

külmrelvana, milline oli kaasa võetud suvilast.

Tallinna Ringkonnakohus on jätnud muutmata A. K.-le mõistetud karistuse, sest linnakohus on võtnud

arvesse kõiki KrK §-s 36 sätestatud karistuse mõistmisel arvestada tulevaid asjaolusid. Sellega nõustub ka

Riigikohus ja leiab, et kohtud on õigesti kohaldanud kriminaalseadust.

Juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja § 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. mai 1995. a. otsus muutmata.

2. Süüdimõistetu A. K. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 19. septembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe