III-1/1-63/95 · Riigikohus

III-1/1-63/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 19. septembril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert

Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

S. B. süüdistuses KrK §-de 141 lg 2 p. 1,2 ja 3, ning 185 lg 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Tallinna Linnakohtu 8. veebruari 1995. a. otsusega mõisteti S. B. süüdi ja teda karistati KrK §-de 141 lg.2

p.1,2 ja 3, ning 185 lg 2 järgi kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 7 aastat. KrK § 40 lg 3 alusel liideti

sellele karistusele osaliselt Harju Maakohtu 14. veebruari 1994. a. otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks

karistuseks mõisteti 8 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Kohtuotsuse järgi tunnistati S. B. süüdi selles, et ta osales neljas röövimises, mis pandi toime: 1) 13. aprillil

1993. a. I. M. korteris Tallinnas, P. X. - Y, kust rööviti vara väärtusega 45 101 krooni 35 senti, samuti J. M.

kaks välispassi ja NSV Liidu pass; 2) 7. juulil 1993. a. T. T. korteris Tallinnas, K. A. -B., kust rööviti vara

väärtusega 84 712 krooni 10 senti; 3) 20. juulil 1993. a. E. K., H. K. ja N. K. korteris Tallinnas, C tee E. - F.,

kust rööviti vara väärtusega 9 050 krooni, ja 4) 26. juulil 1993. a. T. K. korteris Tallinnas, K. G. - H., kust

rööviti vara väärtusega 63351 krooni ja 5 senti.

Tallinna Linnakohtu 8. veebruari 1995. a. otsuse peale esitas kohtualune S. B. apellatsioonkaebuse, milles ta

taotles kohtuotsuse tühistamist ja tema õigeksmõistmist, kuna ta ei olevat viibinud talle süüksarvatud

kuritegude toimepanemise ajal Eesti Vabariigis.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 1995. a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu

8. veebruari 1995. a. otsus S. B. suhtes muutmata ja S. B. apellatsioonkaebus rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitasid süüdimõistetu S. B. ja tema kaitsja

vandeadvokaat Eva Rivis kassatsioonkaebuse, milles taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 1995. a. otsuse ja Tallinna Linnakohtu 8. veebruari 1995. a. otsuse

tühistamist S. B. süüdimõistmises KrK §-de 141 lg 2 p. 1,2 ja 3, ning 185 lg 2 järgi.

Kassatsioonkaebuses väidab süüdimõistetu S. B. oma väidetavale alibile viidates, et ta ei ole talle

süüksarvatud tegusid toime pannud.

Süüdimõistetu kaitsja E. Rivise kassatsioonkaebuses nenditakse, et Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi otsuses ei ole ümber lükatud S. B. alibi. Eirates KrMK § 19 ja AKKS § 29 lg 4 sätteid,

on kohus oluliselt rikkunud kriminaalprotsessi seadust. Kassatsioonkaebusele on lisatud S. B. väidetava alibi

kinnitamiseks talle väljastatud NSV Liidu välispassi nende lehtede koopiad, kus on Vene Föderatsiooni

Jaanilinna läbilaskepunkti templi jäljed S. B. viibimise kohta Vene Föderatsioonis.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi

arvamuse, milles ta ei toetanud kassatsioonkaebusi,

t u v a s t a s :

Süüdimõistetu S. B. kaitsja vandeadvokaat E. Rivise kassatsioonkaebuses nenditakse, et Tallinna

Ringkonnakohus on rikkunud oluliselt kriminaalprotsessi seadust, eirates KrMK § 19 ja AKKS § 29 lg 4

sätteid. Nii ei ole kohus võtnud tarvitusele kõiki seaduses ettenähtud abinõusid kriminaalasja tehiolude

igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks ega selgitanud süüdimõistetu S. B. õigustavaid asjaolusid.

Kohus ei ole ümber lükanud S. B. apellatsioonkaebuses esitatud väiteid alibi kohta.

Vandeadvokaat E. Rivise, samuti süüdimõistetu S. B. kassatsioonkaebuses esitatud sellekohased väited ei ole

põhjendatud.

Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 1995. a. otsuses, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu

8. veebruari 1995. a. kohtulahend, on toetutud linnakohtu otsuses esitatud väidetele. Seejuures on Tallinna

Linnakohtu otsuses nõutava üksikasjalikkusega analüüsitud kriminaalasjas kogutud tõendeid ning kohus on

hinnanud neid siseveendumuse järgi kogumis. Kohus on teinud nende tõendite pinnalt põhjendatud järelduse

S. B. süü jt. tõendamiseseme asjaolude tõendatuse kohta. Kohtuotsuse põhiosas analüüsitud tõendid

kummutavad ka S. B. alibi.

Vastavalt AKKS §-le 29 lg 5 võib ringkonnakohus oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi mitte

korrata, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud kohtulahendites, lähtudes kriminaalasjas kogutud tõenditest,

kriminaalprotsessi seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust

faktilistele asjaoludele ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist.

Süüdimõistetu S. B. kaitsja vandeadvokaat E. Rivise kassatsioonkaebusele on lisatud S. B.-le väljastatud

NSV Liidu välispassi nende lehtede koopiad, millel on Vene Föderatsiooni Jaanilinna läbilaskepunkti templi

jäljed S. B. viibimise kohta Vene Föderatsioonis, kinnitamaks tema väidetavat alibi. Need dokumendid

viitavad AKKS §-s 771 lg 1 p. 5 sätestatud asjaoludele, mis võivad mõjustada tõendite hindamist kohtus

nende kogumis.

Vastavalt AKKS §-le 65 lg 4 ei või Riigikohus, selgitades kassatsiooni korras edasikaebamise aluste

esinemist või puudumist, tuvastada esitatud dokumente uurides faktilisi asjaolusid.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, ning 65 lg 3 ja 4 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 1995. a. otsus S. B. süüdistusasjas KrK

§-de 141 lg 2 p. 1,2 ja 3 ning 185 lg 2 järgi muutmata.

2. Süüdimõistetu S. B. ja tema kaitsja kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Riigikohtu otsus jõustub 19. septembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Peeter Vaher

Liikmed : Lea Kalm, Herbert Lindmäe