III-1/1-62/95 · Riigikohus

III-1/1-62/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 19. septembril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T. T. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid istungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja süüdimõistetu T. T.

Pärnu Maakohtu otsusega 18. aprill 1995. a. mõisteti T. T. süüdi KrK § 204 lg 1 järgi ning karistati

vabadusekaotusega 2 aastat ja 6 kuud. KrK § 47 alusel mõisteti karistus tingimisi 3 aastase katseajaga.

Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks.

T. T. tunnistati süüdi selles, et ta 30. mai 1994. a. kella 23.36 ajal Tallinn - Pärnu - Ikla mnt. 139 kilomeetril,

juhtides sõiduautot Opel Record kiirusega ca 90 km/h, rikkus LE p. 46.1 nõudeid sellega, et juhtis sõidukit

alkoholijoobes, LE p. 81 nõudeid sellega, et kiiruse valikul ei arvestanud oma väheseid sõidukogemusi, LE

p. 74 nõudeid sellega, et asulavälisel teel ei sõitnud sõidutee parempoolse ääre lähedal ning LE p. 11 nõudeid

sellega, et keegi ei tohi oma tegevusega ohustada või takistada liiklust, milliste rikkumiste tagajärjel sõitis

auto vastassuunavööndisse ning põrkus kokku sealt lähenenud VAZ - 2108 - ga, mille roolis oli A. S.

Kokkupõrke tagajärjel sai A. S. surma, temaga kaasasõitnud U. M. sai üliraskeid kehavigastusi ning T. T.-ga

kaasasõitnud A. K. kehavigastused olid rasked.

Apellatsioonprotestis taotles Pärnu abiprokurör Igor Pütsepp kohtuotsuse tühistamist ning reaalse

vabadusekaotusliku karistuse mõistmist, kuna T. T.-le karistuse mõistmisel ei ole Pärnu Maakohus

arvestanud kuriteo eriti rasket tagajärge ning asjaolu, et kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes.

Tallinna Ringkonnakohus oma 21. juuni 1995. a. otsusega jättis maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonprotesti rahuldamata.

Viimatinimetatud otsuse peale esitas Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber kassatsioonprotesti, milles leiab, et

arvestades toimepandud kuriteo raskust ja laadi on KrK § 47 sätete kohaldamisel, kus isik sisuliselt

vabastatakse karistuse kandmisest, väljutud karistuse mõistmise eesmärkidest. Kassaator leiab, et tuleb

õigeks pidada kohtupraktikas omaksvõetud seisukohta, et joobnud olekus avariiga surma põhjustamisel

karistatakse süüdlast reeglina reaalse vabadusekaotusega ning vaid erandlikel asjaoludel on võimalik KrK

§ 47 või 39 sätete kohaldamine.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes taotles

asjas toimunud kohtulahendite tühistamist mõistetud karistuse osas ning süüdimõistetu, kes taotles

kohtuotsuste muutmata jätmist,

t u v a s t a s :

Kohtud on õigesti kindlaks teinud 30. mail 1994. a. Tallinn - Pärnu - Ikla maanteel toimunud liiklusõnnetuse

tehiolud ning andnud T. T. käitumisele õige juriidilise kvalifikatsiooni.

Samas nendib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kohtud on käesolevas asjas rikkunud KrMK § 274 p. 6

nõudeid jättes näitamata vabadusekaotuse tingimusliku mittekohaldamise konkreetsed motiivid.

See rikkumine on viinud ka KrK §-de 36 ja 47 lg 1 ebaõigele kohaldamisele. T. T. on toime pannud II astme

kuriteo, mille tagajärjeks oli ühe isiku surm, ühele isikule üliraskete ja ühele raskete kehavigastuste

tekitamine.

Kuriteo laadi arvestamine karistuse mõistmisel tähendab, et arvesse tuleb võtta süüdimõistetu poolt tahtlikku

liikluseeskirjade eiramist, mis väljendus sõiduki juhtimises alkoholijoobes ning millega ettevaatamatusest,

kuritegeliku kergemeelsuse vormis, põhjustati ülalkirjeldatud raske tagajärg. Kuriteo raskuse hindamisel

tuleb arvestada mitte üksnes saabunud tagajärgede iseloomuga, sealhulgas ka nende kõrvaldamise ja

heastamise võimaluse astmega, vaid ka selleliigiliste kuritegude levikuastmega ühiskonnas, mille

ärahoidmisele on kriminaalseadus suunatud. Seadusandja ei ole erinevalt paljudest II astme kuritegudest

§ 204 lg 1 toodud kuriteokoosseisu sanktsioonis ette näinud alternatiivset karistust.

Pärnu Maakohus ega ka Tallinna Ringkonnakohus pole oma otsust nõuetekohaselt motiveerinud, millised

tehiolusid ning milliseid süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid peeti sellisteks, mis viisid kohtu

veendumusele, et mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekohane.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 4 ja 65 lg 3, kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Pärnu Maakohtu 18. aprilli 1995. a. otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 1995. a. otsus T.

T.-le põhikaristuse mõistmise osas ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtusse teises

kohtukoosseisus.

Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

Otsus jõustub 19. septembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep