Legislator Case Law & Legislation
III-1/1-61/95 ECLI:EE:RK:1995:3.1.1.61.95.195 AI generated

III-1/1-61/95 · Riigikohus

Case Number III-1/1-61/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Kirillovil lisaks veel ka KrK § 166 järgi selles, et V. Kalat"jov, olles Kohtla-Järve Hoiupanga juhataja ja Kirillov, olles Ida-Viru Politseiprefektuuri loakomisjoni inspektor, omavahelisel kokkuleppel ja

Legislator headnote

AI generated

III-1/1-61/95 · Riigikohus: märgiti, et mitte üksnes J. Kalat"jovi vaid ka V.Kirillovi tegevus on kvalifitseeritav KrK §-le 1411 lg 1 järgi.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/1-61/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 19. septembril 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Juri Kalat"jovi süüdistuses KrK §-de 1411 lg 2 p.1 ja 207 lg 1 järgi ning

Vassili Kirillovi süüdistuses KrK §-de 1411 lg 2 p.1; 166; 207 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kohtualused Juri Kalat"jov ja Vassili Kirillov ning

Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Juri Kalat"jov ja Vassili Kirillov olid kohtu alla antud süüdistatuna KrK §-de 1411 lg 2 p.1 ja 207 lg 1 järgi,

V. Kirillovil lisaks veel ka KrK § 166 järgi selles, et V. Kalat"jov, olles Kohtla-Järve Hoiupanga juhataja ja

V. Kirillov, olles Ida-Viru Politseiprefektuuri loakomisjoni inspektor, omavahelisel kokkuleppel ja

ametiseisundit kuritarvitades, riisusid neli panga bilansis olevat püstolit "TT".

Süüdistuskokkuvõtte kohaselt koostas V. Kirillov 3. detsembril 1993.a. fiktiivse dokumendi - püstolite

vaatluse akti, fikseerimaks püstolite kasutuskõlbmatust. Seejärel müüdi püstolid eraisikutele - A. Sta"kovile,

V. Velt"inskile ja A. Faenkovile, kusjuures ühe püstoli omastas J. Kalat"jov ka ise. Dokumentaalselt ostu-

müügi tehingut ei vormistatud.

Samuti süüdistati J. Kalat"jovi ja V. Kirillovit selles, et kumbki andis eraisikuile üle 16 padrunit -

J. Kalat"jov A. S.-le ning V. Kirillov A. F.-le ja V. V.-le.

Ida-Viru Maakohtu 3. veebruari 1995.a. otsusega mõisteti mõlemad kohtualused kõikides neile süüksarvatud

tegudes õigeks.

Ida-Viru prokuratuuri abiprokuröri S. Polit"evi poolt esitatud apellatsioonprotestis taotleti Ida-Viru Maakohtu

3. veebruari 1995.a. otsuse tühistamist ja J. Kalat"jovi süüdi tunnistamist KrK § 1411 lg 1 järgi ning

V. Kirillovi süüdi tunnistamist KrK § 207 lg 1 järgi.

Viru Ringkonnakohtu 31. mai 1995.a. otsusega tühistati osaliselt Ida-Viru Maakohtu 3. veebruari 1995.a

otsus J. Kalat"jovi õigeksmõistmise osas. J. Kalat"jov tunnistati süüdi KrK § 1411 lg 1 järgi, teda karistati

kuue kuulise vabadusekaotusega ja vastavalt KrK §-le 47 vabastati ta 1 aastase katseajaga tingimisi

karistusest .

V. Kirillovi osas jäeti maakohtu otsus muutmata, kuid ringkonnakohtu otsuse kirjeldav-motiveerivas osas

märgiti, et mitte üksnes J. Kalat"jovi vaid ka V.Kirillovi tegevus on kvalifitseeritav KrK §-le 1411 lg 1 järgi.

Samas on ringkonnakohus aga rõhutanud, et kuna apellatsioonprotestis taotletakse V.Kirillovi

süüditunnistamist üksnes KrK § 207 lg.1 järgi, siis puudub ringkonnakohtul võimalus väljuda protesti

piiridest ja tunnistada V.Kirillov süüdi KrK § 1411 lg.1 järgi.

Viru Ringkonnakohtu 31. mai 1995.a. otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebused kohtualused J. Kalat"jov

ja V. Kirillov. J. Kalat"jov palub tühistada Viru Ringkonnakohtu süüdimõistev otsus ning jõustada Ida-Viru

Maakohtu õigeksmõistev otsus.

Kõigepealt osundab J.Kalat"jov kassatsioonkaebuses sellele, et puudusid instruktsioonid, mis reguleeriksid

relvade müügi korda, sätestaks müügist saadava raha kassasse üleandmise tähtaja ja raamatupidamiskannete

tegemise korra. Teiseks osundab J.Kalat"jov sellele, et ta oli relvade üleandmise ajal haige. Kolmandaks

väidab J.Kalat"jov, et arvestamata jäeti tema nõudmine fikseerida aktis relvade müügist saadud raha

olemasolu tema seifis. Neljandaks kinnitab J.Kalat"jov, et tal puudus tahtlus raha omastamiseks, sest sellise

tahtluse olemasolu ei ole tõendatud ei kohtueelsel uurimisel ega ka mitte kohtumenetlustes.

V. Kirillov palub muuta Viru Ringkonnakohtu 31. mai 1995.a otsuse kirjeldav-motiveerivat osa ja arvata

sellest välja tema sisuline süüditunnistamine KrK § 1411 lg 2 p.1 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kassaatorite seletused,

milles toetati kassatsioonkaebustes sisalduvaid taotlust ja prokuröri seletuse, milles toetati V.Kirillovi

kaebuses sisalduvat taotlust, kuid paluti J.Kalat"jovi suhtes jätta ringkonnakohtu otsus muutmata,

l e i d i s :

Nii Ida-Viru Maakohus kui ka Viru Ringkonnakohus on põhjendatult lugenud tõendatuks, et Juri Kalat"jov

müüs ametiisikuna 1993. a. detsembrikuu alguses neli Kohtla-Järve Hoiupangale kuulunud püstolit "TT".

Nimetatud asjaolu ei eita oma ütlustes ka J.Kalat"jov ise. Samuti on kohtuotsustest lähtuvalt tõsikindlalt

tuvastatud, et püstolite ost-müük toimus ilma panga pearaamatupidaja teadmata, et ei vormistatud kirjalikku

ostu-müügi lepingut, et müügist saadud rahasummat väärtuses 400 kr. ei võtnud vastu mitte panga kassiir

vaid J.Kalat"jov isiklikult ning et nimetatud rahasumma kanti X Hoiupanga arvele alles 07. märtsil 1994.a.

J.Kalat"jov ei eita ka kõiki viimatinimetatud asjaolusid.

Samas loeb Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendamatuks kõik J.Kalat"jovi poolt kassatsioonkaebuses

enda kaitseks esitatavad väited.

Esiteks ei saa relvade müüki reguleerivate täpsete instruktsioonide puudumisega õigustada finantsdistsipliini

elementaarsete nõuete eiramist. J.Kalat"jovi tegevus relvade müümisel ja selle järgselt kujutab endast

justnimelt selliste nõuete eiramist.

Teiseks ei ole J.Kalat"jovi poolt relvade müügist saadud raha enese kätte jätmine õigustatav haigusega, sest

kriminaalasja materjalidest nähtuvalt jäi kõnealuse raha saamise ja haigestumise vahele ligikaudu

kahekuuline ajavahemik.

Kolmandaks on kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ümber lükatud J.Kalat"jovi väide, nagu oleks ta

vahetult pärast relvade müüki ja enne 25. veebruari 1994.a. (seega ligikaudu kaks kuud pärast müüki)

astunud samme müügist saadud rahasumma kandmiseks panga arvele.

Neljandaks peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks rõhutada, et Viru Ringkonnakohus on

J.Kalat"jovi käitumise subjektiivse külje tuvastamisel põhjendatult lähtunud selle käitumise objektiivse külje

hindamisest: just see asjaolu, et ligikaudu kahe kuu jooksul finantsdistsipliini rikkudes ja mõjuvate

põhjusteta ei kanta panga arvele pangale kuuluvate relvade müügist saadud rahasummat suuruses 400 kr.,

võimaldabki lugeda tuvastatuks J.Kalat"jovi tahtluse ametiisikuna kõnealuse rahasumma omastamiseks.

Seega on J.Kalat"jovi süüdi tunnistamine Viru Ringkonnakohtu poolt KrK § 1411 lg.1 järgi seaduslik ja

põhjendatud.

Samas peab Riigikohus vajalikuks osundada sellele, et ringkonnakohtu otsusest ei nähtu otseselt seda, kui

suure summa riisumises J.Kalat"jov süüdi tunnistatakse. Eksitav on siinjuures asjaolu, et ringkonnakohtu

nimetatud otsusega on jäetud rahuldamata tsiviilhagi 18 600 kr. ulatuses vaid sel põhjusel, et püstolid on

tagastatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtulikul uurimisel on tõendatud J.Kalat"jovi poolt

toimepandud riisumine vaid 400 ja mitte 18 600 krooni ulatuses, sest riisumise ulatuse määramisel tuleb

lähtuda vaid reaalselt tekitatud kahjust, mille ulatus on tõendatud, mitte aga võimalikust saamata jäänud

tulust .

Seetõttu peab Riigikohtu kriminaalkolleegium antud juhul erandkorras vajalikuks fikseerida riisutu ulatus ka

ringkonnakohtu otsuse resolutiivosas.

V. Kirillovi kassatsioonkaebuses sisalduv taotlus - muuta Viru Ringkonnakohtu 31. mai 1995.a. otsuse

kirjeldav-motiveerivat osa ja arvata sellest välja tema sisuline süüditunnistamine KrK § 1411 lg 2 p.1 järgi -

on põhjendatud. Analoogiliselt nõudega, et kohtu järeldused peavad olema kooskõlas kohtu poolt tuvastatud

asjaoludega, ei tohi ka kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas sisalduvad konstateeringud olla vastuolus

kohtuotsuse resolutiivosaga. V.Kirillovi suhtes on nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsused

õigeksmõistvad. Õigeksmõistmisel puudub kohtul õigus osundada õigeksmõistetu süü tuvastatusele.

Kooskõlas eeltooduga ja juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 64 p.1 ja 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada osaliselt Viru Ringkonnakohtu 31. mai 1995.a otsus Juri Kalat"jovi osas, formuleerides

kohtuotsuse resolutiivosa teine punkt järgmiselt:

2. Tunnistada Juri Kalat"jov süüdi KrK § 1411 lg.1 järgi 400 kr. riisumises ja mõista talle karistuseks

kuus kuud vabadusekaotust. Vastavalt KrK §-le 47 lg.1 ja 2 mitte pöörata kohtuotsust täitmisele, kui

Juri Kalat"jov ei pane ühe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse

vabadusekaotusega.

3. 2.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 31. mai 1995.a otsuse kolmas punkt.

4. 3.Tühistada osaliselt Viru Ringkonnakohtu 31. mai 1995.a otsus Vassili Kirillovi osas, jättes

kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivast osast välja lõik, mis kohtuotsuse eestikeelses tõlkes on järgmine:

"Püstolid olid müüdud nelja ostu-müügi tehingu tulemusena, mitte ühekordse, ühe püstoli müüs

V.Kirillov isiklikult. Sellepärast mitte ainult J.Kalat"jovi tegevust, vaid ka V.Kirillovi tegevus on vaja

kvalifitseerida KrK § 1411 lg.2 p.1 järgi. Kuid prokurör apellatsioonprotestis piirdub vaid taotluses

tunnistada süüdi V.Kirillov KrK § 207 lg.1 järgi."

5. 4.Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu 31. mai 1995.a otsus muutmata.

6. 5.Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

Riigikohtu otsus jõustub 19.septembril 1995. aastal ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep