III-2/2-10/95 · Riigikohus

III-2/2-10/95

M Ä Ä R U S

Tartus, 19. septembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, Eesti

Kunstifondi esindaja vandeadvokaat A. Kulli osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil

11. septembril 1995. a.

Ene Korstniku teistmisavalduse alusel Tallinna Linnakohtu 17. märtsi 1994. a. otsuse Eesti

Kunstnike Liidu hagis E. Korstniku vastu mitteeluruumist väljatõstmiseks.

Tallinna Linnakohtu otsusega on tuvastatud, et Tallinnas Vabaduse väljak 8-16 asuva ateljee

kasutamiseks oli sõlmitud rendileping kunstnik Raivo Korstnikuga, kes suri 15.11.1992. a. R.

Korstniku abikaasa Ene Korstnik taotles rendilepingu sõlmimist nimetatud ateljee kasutamiseks.

Eesti Kunstnike Liidu eestseisus taotlust ei rahuldanud.

Eesti Kunstnike Liit nõudis Ene Korstniku väljatõstmist Tallinnas Vabaduse väljak 8-16 asuvast

mitteeluruumist EV Rendiseaduse § 21 lg 2 alusel, kuna E. Korstnikul ei ole kunstnikuna isiklikke

omadusi, mille alusel kesklinnas asuvaid ateljeepindasid kunstnikele renditakse.

Ene Korstnik oma hagis Eesti Kunstifondi vastu taotles enda rentnikuks tunnistamist Rendiseaduse

§ 21 alusel, sest ta kasutas Vabaduse väljak 8-16 asuvat ateljeed abikaasaga ühiselt ning ühiselt täitsid

nad ka lepingust tulenevaid kohustusi.

Eesti Kunstifond oma vastuhagis nõudis Ene Korstniku väljatõstmist ateljeepinnalt Rendiseaduse

§ 21 lg 2 ja § 17 lg 3 alusel. Rendileping Raivo Korstnikuga ateljee kasutamiseks oli sõlmitud Eesti

Kunstifondi poolt. Vabaduse väljak 8 asuv hoone on Kunstifondi bilansis, Kunstifondi omand aga

kuulub Kunstifondi põhikirja p. 4 alusel Kunstnike Liidule. Sama põhikirja p. 3 järgi on Kunstifondi

tegevuse aluseks Kunstnike Liidu põhikiri ja eestseisuse otsused.

Tallinna Linnakohus otsustas 17.03.1994. a. rahuldada Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstifondi

hagid, tõsta Ene Korstnik välja ateljeepinnalt Tallinnas Vabaduse väljak 8-16 ja mõista Ene

Korstnikult riigilõivu 25 krooni Eesti Kunstifondi kasuks. Ene Korstniku hagi jäeti rahuldamata.

Otsust põhjendas linnakohus sellega, et Rendiseaduse § 21 lg 2 kohaselt võib rendileandja pärija

rentnikuks tunnistamisest keelduda, kui senise lepingu eelduseks olid surnud rentniku isiklikud

omadused. Vabaduse väljak 8 asuvaid ateljeesid renditakse arvestades kunstnike isiklikke omadusi.

Kunstnike Liidu eestseisuse otsused E. Korstnikule Vabaduse väljak 8 asuva ateljee rentimiseks on

olnud negatiivsed. Kunstnike Liidu eestseisus on õigustatud ja pädev otsustama, kellele kunstnikest,

arvestades tema omadusi, anda rendile ateljeepindasid. Linnakohus asus seisukohale, et kunstnike

isiklike omaduste hindamisel tuleb anda eelistus eestseisuse, mitte tunnistajana ütlusi andnud ühe

kunstniku arvamusele.

Teistmisavalduses palub Ene Korstnik tühistada Tallinna Linnakohtu otsus. E. Korstnik leiab, et

kohtuotsuse aluseks olnud andmed Vabaduse väljak 8 hoone kuuluvuse kohta ei olnud tõesed.

Valitsuse 13.04.1995. a. määruse nr.191 p. 2 lubab Kultuuri-ja Haridusministeeriumil anda erandina

Eesti Kunstnike Liidule 10 aastaks tasuta kasutada Tallinnas Vabaduse väljak 8 asuva hoone. Sellest

järeldab E. Korstnik, et enne nimetatud määrust oli Vabaduse väljak 8 hoone Kultuuri- ja

Haridusministeeriumi bilansis ja Kunstnike Liidul ja Kunstifondil puudus alus hoone kasutamiseks,

väljarentimiseks ja vaidlustatud kohtuasjas hagejana esinemiseks.

Vastustajad paluvad jätta Linnakohtu otsuse muutmata. Vaidlusalune hoone oli Kunstifondi bilansis

alates 1945. a. kuni 19. detsembrini 1994. a., mil see anti taasriigistamise käigus üle Kultuuri- ja

Haridusministeeriumile. Sellele järgnes Vabariigi Valitsuse 13.04.1995. a. määrus nr. 191.

Kolleegium leidis, et TsKS § 350 lg 1 kohaselt puudub seaduslik alus Tallinna Linnakohtu otsuse

uuesti läbivaatamiseks (teistmiseks).

TsKS § 350 lg 2 p. 1 kohaselt on kohtuotsuse teistmise aluseks uued olulised asjaolud, mis ei olnud

ega võinud olla avaldajale teada. Avalduses ei ole teistmise alusena esitatud mitte uusi olulisi

asjaolusid, vaid avalduse esitaja oletusi hoone kuulumise kohta otsuse tegemise ajal. Samuti ei ole

rendileantava vara kuuluvus selline asjaolu, mis ei võinud avaldajale teada olla.

Juhindudes TsKS §-st 350 lg 1 ja lg 2 p. 1 kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Ene Korstniku avaldus Tallinna Linnakohtu 17.03.1994. a. otsuse teistmiseks

rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed J. Luik, H. Jõks