III-2/1-46/95 · Riigikohus

III-2/1-46/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 19. septembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, Saaremaa

Tarbijate Ühistu esindaja vandeadvokaat A. Tamme ja Sõmera Hooldekodu esindaja vandeadvokaat

V. Tänava osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11. septembril 1995. a.

Sõmera Hooldekodu kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 1995. a.

otsuse Saaremaa Tarbijate Ühistu hagis Sõmera Hooldekodu vastu tööettevõtulepingu järgsete

kulutuste hüvitamiseks maksumusega 113 743 krooni.

Saaremaa Tarbijate Ühistu kasutas alates 1961. aastast Sõmera Hooldekodu bilansis olevat

kauplusehoonet. 1991. aastal leppisid pooled kokku, et hageja teeb oma vahenditega hoonele

kapitaalremondi ning kasutab seda edasi. Sõmera Hooldekodu uus administratsioon nõudis 1992.

aastal enne remondi lõppu, et hageja vabastaks hoone ning keeldus remondikulude hüvitamisest.

Saaremaa Tarbijate Ühistu palus 23. aprillil 1993. a. esitatud hagis Sõmera Hooldekodult TsK § 347

(tasuta varakasutuse leping) ja 297 lg. 1 (üürile andaja loal vara parendamiseks tehtud kulutuste

hüvitamine) alusel välja mõista vara paremustamiseks tehtud kulutused summas 113 743 krooni.

18. novembril 1994. a. muutis hageja hagi alust ja eset ning palus kostjalt välja mõista

asjaõigusseaduse §-de 106 ja 108 (vallasasja ümbertöötamisega seotud kahjude hüvitamine) ning

TSK § 477 lg. 1, 3 ja 5 (alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustus) alusel

remondiga alusetult saadu maksumuse ekspertarvamuse järgi 89 657 krooni.

Saare Maakohtu 12. detsembri 1994. a. otsusega mõisteti kostjalt välja 29 886 krooni hageja kasuks.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt on kohaldatavad AÕS §-de 107 ja 108 sätted, sest vaidlusalune

hoone on vallasasi, kuna maa-ala, millel hoone asub, ei ole kinnistusse kantud. Hagejal, kes on

heauskselt kostja endise administratsiooniga kokkuleppel, teinud hoonele kapitaalremonti, on õigus

nõuda kulude hüvitamist, kuna remondiga paremustati vallasasja. Remont jäi pooleli 30. oktoobril

1992. a. ja selleks ajaks oli tööde maksumus 29 886 krooni,

mida ongi hagejal õigus nõuda. Kohus jäi seisukohale, et TsK § 477 lg. 3 ja 5 alusel ei ole hageja

õigustatud nõudma inflatsioonist tingitud remondimaksumuse suurenemist ja seda ei saa käsitleda

vara alusetu saamisena. Et tegemist on kapitaalremondiga, siis reguleerivad neid suhteid TsK § 373-

377 sätted.

Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 1995. a. otsusega muudeti maakohtu otsust ja kostjalt mõisteti

välja hageja poolt nõutud summa 89 657 krooni. Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas

õigesti AÕS § 108 sätteid. Hagejal, kes heauskselt ja kokkuleppel kostja administratsiooniga teostas

oma kuludega kostjale kuuluva hoone kapitaalremondi, on õigus nõuda kulude hüvitamist, sest ta

paremustas kostjale kuuluvat vallasasja. Kohaldamisele kuulub TsK § 477 lg. 3 ja 5. Remonttööde

maksumus tuleb hüvitada seisuga 25. august 1994. a., s.o. 89 657 krooni. Maakohtu viide AÕS §-le

107 ei ole õige, kuid see ei ole määrav vaidluse lahendamisel.

Kassatsioonkaebuses palus Sõmera Hooldekodu apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kohus kohaldas

materiaalõigusnormi ebaõigesti, leides, et kohaldamisele kuulub TsK § 477 lg. 3 ja 5, milles

sätestatakse ilma seaduse või tehinguga (lepinguga) kindlaksmääratud aluseta vara teise arvel

omandamise tagajärjed. Samas märgitakse kohtuotsuses, et kapitaalremont tehti just kokkuleppel

administratsiooniga. Kohus kohaldas vääralt AÕS § 108 sätteid TsK §-de 373-377 sätete asemel ega

pidanud vajalikuks seda põhjendada. Ei ole õige eirata tsiviilkoodeksi eriosa neid sätteid, mis

käsitlevad kohustisõigust ja selle üksikuid liike.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et kassaatori väited on alusetud. Poolte vahel ei olnud ei

tööettevõtu- ega rendilepingust tulenevaid kohustusi vaidlusaluse kauplusehoone remontimiseks.

Hageja kasutas hoonet alates 1961. aastast ja kapitaalremondi tegi hageja teadmises, et saab hoonet

edasi kasutada. Mingit lepingut hoone remontimiseks ei olnud ja seetõttu saabki kohaldada TsK § 477

sätteid. Kostja ei ole vaidlustanud remonttööde tegemist, vaid vaidlustas nende maksumuse, mis on

kindlaksmääratud ekspertiisiga. Kohus rakendas õigesti TsK § 477 lg. 5 sätteid, lugedes

remondimaksumuse tõusu inflatsiooni arvel alusetu rikastuja tuluks. Ei ole tõendatud

tööettevõtulepingu olemasolu poolte vahel. Kui oligi mingi leping, siis võiks rääkida vara tasuta

kasutamise lepingust, millele vastavalt kohaldatakse rendiseaduse sätteid vara parendamise kohta ja

siis on vara kasutajal õigus nõuda omaniku loal tehtud kulutuste hüvitamist. Asjaõigusseadus ja

kohustisõigus ei välista teineteist ning hageja on õigustatud valima õigussuhte kvalifikatsiooni.

Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad kaebuses ja vastuses esitatud seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendatud ja apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada.

TsKS §-de 228 ja 229 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, otsuse tegemisel

otsustatakse, millist seadust asjas kohaldatakse.

Vastustaja märkis õigesti, et hagejal oli õigus valida õigussuhte kvalifikatsiooni. Hagi oli esitatud

AÕS §-de 106 ja 108 ning TsK § 477 lg. 1, 3 ja 5 alusel, mis räägivad lepinguvälisest kohustisest.

Kohus rakendaski neid seadusi, kuid samas märkis, et poolte vahel oli kokkulepe hoone

remontimiseks. Kuna kokkuleppe puudumise ja kokkuleppe olemasolu puhul on poolte kohustused

teineteise ees erinevad, siis peab kohus kõigepealt andma pooltevahelistele suhetele õigusliku

kvalifikatsiooni (olenevalt tõendatusest võib poolte suhteid kvalifitseerida rendilepinguna,

tööettevõtulepinguna või eitades lepingulisi suhteid rakendada asjaõigusseaduse sätteid või vara

alusetust säästmisest tulenevaid sätteid) ning seejärel otsustama, millises ulatuses peab kostja

hüvitama hageja poolt tehtud kulutused.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale apellatsioonikohtule.

Tagastada Sõmera Hooldekodule kautsjon 897 (kaheksasada üheksakümmend seitse) krooni,

mis on tasutud 11. mail 1995. a. Kuressaare Maapanka maksekorraldusega nr. 199.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik