III-2/3-19/95 · Riigikohus

III-2/3-19/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 15. septembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 11. septembril 1995. a.

Lääne-Viru Teedevalitsuse kohtuvigade parandamise avalduse alusel Lääne-Viru Maakohtu

10. juuli 1992. a. otsuse ja EV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 11. augusti 1992. a.

määruse Silva Kompa hagis Lääne-Viru Teedevalitsuse vastu ebaseaduslikult võõrandatud

majavalduse nõudes.

EV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 11. augusti 1992. a. määrusega jäeti muutmata Lääne-

Viru Maakohtu 10. juuli 1992. a. otsus. Maakohtu otsusega rahuldati Silva Kompa hagi TsK § 155

alusel ning tunnistati S. Kompa omandiõigust Virumaal Arknal asuvatele, Pavel (Paul) Ernale

kuulunud talu "Põhjala A-40" hoonetele, mis asuvad Lääne-Viru Teedevalitsuse bilansis.

Maakohus tuvastas, et Rakvere Tehnilise Inventariseerimise Büroo endise kinnistusregistri andmetel

omandas hageja isa Paul Erna kinnistu "Põhjala A-40" 1932. a. ostu-müügi lepingu alusel. Peale

küüditamist 16. aprillil 1949. a. konfiskeeriti perekond Erna vara, sealhulgas ka elamu ja

kõrvalhooned. Nimetatud majavaldus asub käesoleval ajal Lääne-Viru Teedevalitsuse bilansis.

Kohtute arvates ei olnud tõendatud kostja väide, et Paul Erna müüs 1956. a. novembris selle

majavalduse Rakvere Teedevalitsusele. Lääne-Viru Teedevalitsus ei ole kohtule esitanud ostu-müügi

lepingut majavalduse võõrandamise kohta ja ka arhiivides puuduvad sellised andmed.

Kohtuvigade parandamise avalduses palub Lääne-Viru Teedevalitsus Lääne-Viru Maakohtu 10. juuli

1992. a. otsuse tühistada. Avalduses leitakse, et kohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud kõiki

kogutud tõendeid. Arvesse tuleks võtta ka Silva Kompa ema Salme Erna kirjavahetust Rakvere

Rajooni RSN TK Rahandusosakonnaga, mis tõendab, et Salme Erna hakkas kohe peale Siberist

tagasipöördumist 1955. a. nõudma oma õiguste taastamist ja vara tagastamist. S. Erna saigi kogu

varanduse, sealhulgas elumaja, kivilauda ja kiviküüni, tagasi 1956. a. oktoobris. 1956. a. novembris

müüsid Salme ja Paul Erna majavalduse vabatahtlikult Rakvere Teedevalitsusele (praegu Lääne-Viru

Teedevalitsus), mida tõendab see, et Paul Erna sai majavalduse müügist 41 469 rubla, mis kanti üle

tema hoiuarvele. Majavalduse müügifakti tõendavad ka Rakvere Rajooni TSN TK

Rahandusosakonna tõend 27. novembrist 1956. a. ja Rakvere Tehnilise Inventariseerimise Büroo

registri väljavõte nr. 553 5. oktoobrist 1956. a.

Ebaseaduslikku majavalduse võõrandamist välistab asjaolu, et Paul Erna viibis majavalduse

hindamise juures ning kirjutas hindamisaktile alla. Sama kinnitab Silva Kompa 5. veebruari 1990. a.

avaldus Lääne-Viru Maakonnavalitsuse Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise komisjonile. Avaldusest nähtub, et tema isa Paul Erna on majavalduse ise 1956. a.

Rakvere Teedevalitsusele müünud.

Vastustaja S. Kompa ei ole oma seisukohta teedevalitsuse avalduse kohta esitanud.

Kolleegium leiab, et Lääne-Viru Teedevalitsuse avalduses esitatud asjaolud ei ole kohtulahendite

tühistamise aluseks.

Eelnevates kohtulahendites on kohtud õigesti asunud seisukohale, et Paul Erna majavalduse müük ei

ole tõendatud, kuna 28. novembril 1956. a. majavalduse hindamise akt ostu-müügi lepingut ei asenda.

1956. a. Eestis kehtinud TsK § 185 kohaselt pidi ehitise ost-müük tühisuse ähvardusel olema

notariaalselt tõendatud ning järgnevalt registreeritud. Sellest tulenevalt ei või majavalduse ost-müüki

tõendada mingite teiste tõendamisvahenditega, peale notariaalselt tõestatud ostu-müügi lepingu.

Juhindudes TsKS §-st 357 ja 354 lg 3 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Lääne-Viru Maakohtu 10. juuli 1992. a. otsus ja EV Ülemkohtu tsiviilasjade

kohtukolleegiumi 11. augusti 1992. a. määrus muutmata ja Lääne-Viru Teedevalitsuse avaldus

rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, J. Luik