III-2/1-43/95 · Riigikohus

III-2/1-43/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 14. septembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja R.

Kiviselja ja kostja esindaja vandeadvokaat V. Brügeli osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 4.

septembril 1995. a.

Rein Kiviselja kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. aprilli

1995. a. otsuse kassaatori hagis Riigi Täitevameti vastu distsiplinaarkorras karistamise

ebaseaduslikuks tunnistamiseks, äravõetud lisatasu saamiseks ja tööle ennistamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 05.04.1995. a. otsusega tuvastati, et hageja töötas kostja

juures alates 10.05.1993. a. Täitevameti peadirektor karistas oma käskkirjaga nr. 51-k hagejat valju

noomitusega, pannes talle süüks ehitustegevuse seiskumise Tallinna vanglas. Käskkirjaga nr. 58-k

16.06.1994. a. võeti hagejalt ära lisatasu 1400 krooni kuus, mis oli talle määratud kostja käskkirjaga

nr. 22 04.02.1994. a.

05.07.1994. a. vabastati hageja teenistusest seoses tema ametikoha koondamisega Täitevametnike

teenistusmäärustiku § 90 p. 6 alusel.

Tallinna Linnakohus rahuldas haginõuded osaliselt. Tühistati Rein Kiviseljale Täitevameti

peadirektori 30.05.1994. a. käskkirjaga nr. 51-k määratud distsiplinaarkaristus ning mõisteti

Täitevametilt hageja kasuks 760 krooni alusetult ära võetud lisatasu ning 1180 krooni advokaadi abi

eest. Tööle ennistamise osas jäeti hagi rahuldamata.

Linnakohus leidis, et hageja tööle ennistamise nõue ei ole põhjendatud. Hageja töötas peadirektori

asetäitjana ning koosseisu nimestiku alusel allusid talle tootmis-tehnikaosakond, varustus-, turustus-

ja intendandiosakond, kapitaalehitusosakond ja majandusgrupp. Alates 01.07.1994. a. kehtiva

koosseisu nimestikus hageja ametikohta ei olnud. Kahest peadirektori asetäitja ametikohast jäi

täitmata asetäitja ametikoht täitevbüroode ja probatsiooni alal, kuid oma sisult oli see erinev hageja

poolt täidetud ametikohast. Eelseisvast koondamisest hagejale ette ei teatatud. Seadus näeb sellisel

juhul ette keskmise palga maksmist aja eest, mille võrra töötajale lepingu lõpetamisest vähem ette

teatati. Seda kostja ka tegi, makstes hagejale hüvitust nelja kuu keskmise palga ulatuses. Tunnistajate

ütluste kohaselt pakuti hagejale vakantseid kohti, kuid ta ei olnud nendest huvitatud.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium muutis linnakohtu otsust ning mõistis Täitevametilt Rein

Kiviselja kasuks välja 6052 kr. 25 s. 760 kr. asemel ning riigilõivu riigituludesse 363 kr. 10 s. Muus

osas jättis tsiviilkolleegium kohtuotsuse muutmata, leides, et linnakohtu otsus tööle ennistamise

nõude rahuldamata jätmises on põhjendatud ja täiendavat motiveerimist ei vaja.

Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsus osaliselt - tööle ennistamise nõude

osas ja saata asi uueks läbivaatamiseks apellatsiooniastmesse, kuna kohus on kohaldanud vääralt

materiaalõiguse normi. Töölepingut saab lõpetada vaid TLS-s ettenähtud korras, mitte aga seadusest

alamalseisva teenistusmäärustiku alusel. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi istungil hageja loobus tööle

ennistamise nõudes kassatsioonkaebusest. TsKS § 334 lg. 3 alusel lõpetab kolleegium selles osas

kassatsioonimenetluse.

Kaebuses leitakse ka, et ringkonnakohus on jätnud lahendamata kohtukulude jaotuse poolte vahel.

Vastustaja leiab, et kohtukulud jaotati juba linnakohtu otsusega ning kassaatori väide on

põhjendamatu.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus kuulub muutmisele kohtukulude osas. Asja materjalidest

nähtuvalt on hageja I astme kohtus tasunud advokaadi abi eest 1180 krooni käskkirjade tühistamise ja

lisatasu nõudes ning 1180 krooni tööle ennistamise nõudes. Tasumine toimus enne nimetatud nõuete

liitmist ühte menetlusse. Apellatsiooniastmes on hageja tasunud advokaadi abi eest kokku 1534

krooni. TsKS § 58 lg. 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja

vajalikud kulud tema huvide kaitseks asjast osavõtnud advokaadi abi eest kuni viie protsendi ulatuses

hagi rahuldatud osast, kuid mitte üle seadusega kehtestatud määra.

Kuna tööle ennistamise nõuet ei rahuldatud, siis selles osas tasutud kulud advokaadi abi eest (1180

krooni) ei kuulu kostjalt hagejale väljamõistmisele. Linnakohtu poolt sissenõutud 1180 krooni katab

nii käskkirjade tühistamise kui lisatasu nõudelt I astmes kantud kulu advokaadi abi eest.

Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsust ainult raha nõudmise osas ja mõistis kostjalt hagejale välja

5292 kr. 25 s. (6052 kr. 25 s. - 760 kr.) rohkem. Kuna hageja oli esitanud kviitungi advokaadi abi eest

tasumise kohta, siis TsKS § 57 lg. 6 kohaselt pidi ringkonnakohus muutma ka kohtukulude jaotust.

Seega kuulub hagejale täiendavalt sissenõudmisele advokaadi abi eest 264 kr. 20 s. (5292 kr. 25 s. x 5

%).

Juhindudes TsKS §-st 334 lg. 3 ja 346 p. 4 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 05.04.1995. a. otsus muuta ja välja mõista Riigi

Täitevametilt 264 (kakssada kuuskümmend neli) krooni 20 (kakskümmend) senti Rein

Kiviselja kasuks advokaadi abi kulude katteks.

Muus osas jätta Ringkonnakohtu otsusmuutmata.

Kassatsioonkaebus kohtukulude osas rahuldada.

Lõpetada kassatsioonimenetlus tööle ennistamise nõude osas.

Tagastada Rein Kiviseljale 15.05.1995. a. Hoiupanka tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks , T. Vernik