III-1/3-24/95 · Riigikohus

III-1/3-24/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 3. oktoobril 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe, Lea K.,

Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras

läbi kriminaalasja

M.K. süüdistuses Vene NFSV KrK §-de 77 1 lg. 2,

89 lg. 4, 98 lg. 2 ja 15 - 188 lg. 2 järgi.

Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M.K. mõisteti süüdi Permi Oblastikohtu 15. detsembri 1989.a.

otsusega Vene NFSV KrK §-de 77 1 lg. 2, 89 lg. 4, 98 lg. 2, 15-188 lg. 2 järgi ja teda karistati kuritegude

kogumi eest 8-aastase vabadusekaotusega. Mõistetud karistusele liideti osaliselt ENSV Harju Rajooni

Rahvakohtu 21. augusti 1988.a. otsusega ENSV KrK § 195 lg. 2 järgi ja Gubahinski Linna Rahvakohtu 23.

juuni 1989.a. otsustega VNFSV KrK § 193 lg. 2 järgi mõistetud, kuid ärakandmata karistusest neli aastat

vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks loeti kohtuotsuste kogumi järgi 12 aastat vabadusekaotust

erireziimiga parandusliku töö koloonias. Karistuse kandmise aeg algas 7. augustist 1989.a.

Eesti Vabariigi 7. mai 1992.a. seaduse "Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi

kehtestamise kohta §-de 4 ja 5 alusel vabastati M.K. Harju Maakohtu 23. juuli 1992.a. määrusega Vene

NFSV kriminaalkoodeksi järgi mõistetud karistusest; lõplikku karistust vähendati kümnele aastale ja

vabastati 31. juulil 1992.a. edasisest karistuse kandmisest. Prokuröri järelevalveprotesti alusel tühistas EV

Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegium 12. oktoobri 1992.a. määrusega Harju Maakohtu ebaseadusliku

määruse ja materjalid tagastati uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ülemkohtu määruses märgiti, et vastavalt

Kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni kehtestamise seadusele, kuuluvad karistuse kandmisest vabastamisele

isikud, kes on süüdi mõistetud selliste kuritegude eest, mis ei ole enam kuriteod Kriminaalkoodeksi uue

redaktsiooni järgi. Ülemkohus leidis, et M.K. kandis karistust selliste kuritegude eest, mis ei anna alust tema

vabastamiseks.

Harju Maakohus jättis 21. oktoobril 1992.a. M.K. kohta materjalid läbi vaatamata ja toimepandud kuriteod

ümber kvalifitseerimata.

Riigiprokuröri asetäitja F.Saarevet esitas Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks Harju Maakohtu 21.

oktoobri 1992.a. määruses. Avalduses taotletakse määruse tühistamist ja materjalide uuesti läbivaatamisele

saatmist Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Taotlust põhistatakse vajadusega ümber kvalifitseerida

M.K. poolt toimepandud kuriteod kehtiva Kriminaalkoodeksi järgi, samuti karistuste vastavusse viimist

kehtivate sanktsioonidega. Avaldust menetleti kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus 12.

septembri 1995.a. istungil, kuid kuna kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused

seaduse kohaldamisel, siis anti asi lahendamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas

avalduse rahuldamist,

t u v a s t a s :

Harju Maakohtu 21. oktoobri 1992.a. määrus, millega jäeti läbi vaatamata M.K. kohta esitatud materjalid, on

seaduslik ja ei sisalda endas kohtuviga. Määruses on tuginetud EV Ülemnõukogu 7. mai 1992.a. seaduse

Kriminaalkoodeksi ellurakendamise kohta punktile 3, mille kohaselt tuli järelevalvekomisjonide poolt

esitatud materjalid maa- ja linnakohtutel läbi vaadata 1992. aasta 15. septembriks. 21. oktoobriks 1992.a. oli

seaduses ettenähtud tähtaeg möödunud ja Harju Maakohus jättis põhjendatult materjalid läbi vaatamata. Sel

ajal oli õiguslikult pädev M.K. poolt toimepandud kuritegusid ja mõistetud karistusi Kriminaalkoodeksiga

vastavusse viima EV Ülemkohus. Ülemkohtu poole aga vastava taotlusega keegi ei pöördunud. Seega on

kuni käesoleva ajani seadusjõus ja täitmiseks kohustuslik Permi Oblastikohtu 15. detsembri 1989.a. otsus

M.K-le mõistetud 12-aastase vabadusekaotusliku karistuse kohta. Kuna M.K. tunnistati eriti ohtlikuks

retsidivistiks Harju Rajooni Rahvakohtu 15. veebruari 1985.a. otsusega, siis pidi ta ka karistust kandma eriti

ohtlikele retsidivistidele ettenähtud kinnipidamiskohas - erireziimiga koloonias. Eesti territooriumil ei olnud

võimalik Harju Rajooni Rahvakohtu seadusliku otsuse alusel mõistetud karistuse kandmine ja seetõttu kandis

M.K. karistust Venemaal, Permi oblastis, mis on käsitletav tolleaegse ENSV karistuse kandmise süsteemi

koostisosana. Teod, millised M.K. pani toime karistuse kandmise kohas Venemaal, Permi oblastis Xxxxxx

linnas, on kuriteod nii varemkehtinud ENSV KrK kui ka käesoleval ajal kehtiva Kriminaalkoodeksi järgi.

M.K. kandis karistust kinnipidamisasutuse tegevuse desorganiseerimise eest, vara varguse ja tahtliku

hävitamise eest, ettevalmistuse eest põgenemiseks karistuse kandmise kohast, mis oli seotud vägivallaga

teiste isikute suhtes, kuritahtliku huligaansuse eest ja vägivalla kasutamise eest ametiisiku või isiku

suhtes,kes täidab ühiskondlikku kohustust. Eesti Vabariigi seaduse "Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue

redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta §-de 4 ja 5 kohaselt kuuluvad ümberkvalifitseerimisele

M.K-le Vene NFSV KrK järgi inkrimineeritud kuriteod, osundatud seaduse § 6 alusel tuleb aga

kvalifitseerimisel välja jätta eriti ohtliku retsidivisti tunnus ning karistuse kandmise koht määrata vastavalt

Kriminaalkoodeksi §-le 23 lg. 7. Mõistetud karistused nii eraldi kuritegude lõikes kui ka lõpliku karistuse

osas on kooskõlas kehtiva Kriminaalkoodeksi sanktsioonidega ja seetõttu muutmisele ei kuulu.

Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks ümberkvalifitseerida M.K. poolt toimepandud

kuriteod Kriminaalkoodeksi eriosa paragrahvide järgi, siis väljub kolleegium esitatud avalduse piiridest,

raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 39 lg.2 p.1, 49 lg. 3, 77 7 , 63 p.3, 64 p.3, 65 lg.3 ning

seaduse "Eesti NSV kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" §-dest 4,

5 ja 6, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1.Kvalifitseerida M.K-le Permi Oblastikohtu 15. detsembri 1989.a. otsusega VNFSV KrK § 77 1 lg. 2

süüksarvatud kuritegu KrK § 75 1 järgi; VNFSV KrK § 89 lg. 4 järgi süüksarvatud kuritegu kvalifitseerida

KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi; VNFSV KrK § 98 lg. 2 järgi süüksarvatud kuritegu KrK § 144 järgi ja

VNFSV KrK § 15 - 188 lg. 2 järgi süüksarvatud kuritegu KrK § 15 lg.2 - 176 lg. 2 järgi. Mõistetud karistus

kanda kinnises vanglas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

2.Kvalifitseerida Gubahinski Linna Rahvakohtu 25. juuni 1989.a. otsusega VNFSV KrK § 193 lg. 2 järgi

süüksarvatud kuritegu KrK § 184 lg. 2 järgi. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3.Prokuröri avaldus jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 3.oktoobril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe

Lea Kalm

Eerik Kergandberg

Jüri Rätsep

Peeter Vaher