Legislator Case Law & Legislation
III-1/1-59/95 ECLI:EE:RK:1995:3.1.1.59.95.181 AI generated

III-1/1-59/95 · Riigikohus

Case Number III-1/1-59/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Harju Maakohtu 12. aprilli 1995. a. otsusega mõisteti I. K. süüdi ja karistati KrK § 195 lg 2 järgi ühe aasta ja

Legislator headnote

AI generated

III-1/1-59/95 · Riigikohus: Kannatanu on andnud ütlusi, et ta avastas passi ja teiste dokumentide kadumise vahetult peale kallaletungi, s.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/1-59/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 12. septembril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

I. K. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber.

Harju Maakohtu 12. aprilli 1995. a. otsusega mõisteti I. K. süüdi ja karistati KrK § 195 lg 2 järgi ühe aasta ja

kuue kuulise vabadusekaotusega kinnises vanglas. I. K. tunnistati süüdi selles, et ta ööl vastu 22. jaanuari

1994.a. joobnud olekus X maakonnas, S., K. 6 maja ees rikkus jämedalt avalikku korda ja väljendas ilmset

lugupidamatust ühiskonna vastu sellega, et tungis huligaansel ajendil selja tagant kallale P. S.-le, paiskas ta

pikali, peksis ja lõi peaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse.

Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat S. Schneider,

kes palus I. K. õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. mai

1995. a. otsusega tühistati Harju Maakohtu 12. aprilli 1995. a. otsus ja I. K. mõisteti õigeks süüdistuses KrK

§ 195 lg 2 järgi. Kohtukolleegium leidis, et I. K. osavõtt kuriteo toimepanemisest ei ole leidnudigakülgset

tõendamist, igasugune kahtlus tuleb aga tõlgendada kohtualuse kasuks.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokuröri asetäitja

J. Naaber, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale

kohtule teises kohtukoosseisus. Protestis väidetakse, et ringkonnakohus on jätnud sisuliselt motiveerimata,

miks ta kannatanu P. S. ja tunnistajate R. P. ning U. S. ütlused kuriteo tõendamisel tähtsust omavate asjaolude

osas tagasi lükkab - näiteks R. P. ütlused selle kohta, et remondi ajal leidis ta autost kuriteo käigus

kadumaläinud P. S. passi. Veel märgitakse protestis, et asjakohaseks ei saa lugeda ringkonnakohtu motiive

osas, mis puudutab I. K. kinnaste määrdumist kannatanu verega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse,

milles toetati protestis sisalduvad taotlust,

t u v a s t a s :

Harju Maakohtu otsuses nenditakse tõendite hindamisel nende kogumis õigesti, et I. K. pani toime

kuritahtliku huligaansuse, s. o. kuriteo KrK § 195 lg 2 järgi ja Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub

maakohtu otsuses sisalduvate motiivide ja järeldustega. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

otsuses, millega tühistati Harju Maakohtu otsus, puuduvad motiivid millega kohus on tagasi lükanud

tunnistaja R. P. ütlused sellest, et ta 1994. a. novembris remondi ajal leidis autost, millega peale

kinnipidamist sõidutati I. K. ja kannatanut, kannatanu passi, mis oli kaduma läinud kuriteo käigus.

Kannatanu on andnud ütlusi, et ta avastas passi ja teiste dokumentide kadumise vahetult peale kallaletungi, s.

o. enne autosse istumist ning siit saab teha järelduse, et passi peitis auto istme alla K. K.

AKKS § 29 lg 4 sätestab, et ringkonnakohtu otsuse motiveerivas osas peavad olema märgitud motiivid,

millega kohus on ühed või teised tõendid tagasi lükanud. Kohtuotsuses motiivide puudumine on sama

seaduse § 39 lg 3 p. 7 kohaselt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine ja toob kaasa kohtuotsuse

tühistamise kassatsiooni korras.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes AKKS-i § 63 p. 2, § 64 p.2 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. mai 1995. a. otsus I. K. süüdistusasjas.

2. Saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukooseisus.

3. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 12. septembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep