III-2/3-15/95 · Riigikohus

III-2/3-15/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 6. septembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, asjast

huvitatud isiku Juta Käsperi esindaja vandeadvokaat A. Kõo osavõtul vaatas läbi 28. augustil 1995. a.

avalikul kohtuistungil

Juta Käsperi kohtuvea parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu 11. oktoobri 1994. a.

otsuse Katrin Lind"i avalduses pärimisõiguse tekkimise fakti tuvastamiseks.

Pärnu Linnakohtule esitatud avalduses palus Katrin Lind tunnistada tema seadusjärgse pärimisõiguse

tekkimise fakti majavaldusele Pärnus Suur-Veski 15. Avaldus esitati TsKS §-de 255 lg 6 ja 256 alusel.

Kohtule esitatud avalduse kohaselt abiellusid Mari ja Jakob Vimm 4. jaanuaril 1925. a. Maja Suur-

Veski 15 ostis Jakob Vimm 30. aprillil 1925. a. ning see kuulus abikaasadele ka natsionaliseerimise

ajal 1949. a. Mari Vimm suri 1956. a., Mari Vimmi esimesest abielust sündinud poeg Alfred Kossar

(Katrin Lindi isa) suri 1959. a. ja Jakob Vimm suri 1972. a. Jakob Vimmil lapsi ei olnud. Katrin Lind

palus tuvastada, et ta on oma vanaema seadusjärgne pärija vaidlusaluse majavalduse suhtes, sest vara

kuulus natsionaliseerimise momendil nii Mari kui Jakob Vimmile.

Pärnu Linnakohtu 11. oktoobri 1994. a. otsusega tuvastati juriidilise tähtsusega fakt selles, et Katrin

Lindil on tekkinud seadusjärgse pärimise õigus majavaldusele Pärnus Suur-Veski 15. Otsuse

motiivide kohaselt kuulus majavaldus Mari ja Jakob Vimmile. Maja seadusjärgne pärija on Katrin

Lind, sest Mari Vimm suri 1956. a., tema poeg Alfred Kossar suri 1959. a. ja Jakob Vimm suri

1972. a.

Kohtuvea parandamise avalduses palub Juta Käsper tühistada Pärnu Linnakohtu 11. oktoobri 1994. a.

otsuse protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu. Juta ja Martin Käsperile (Jakop Vimmi

õelastele) on Pärnu Linnavalitsuse 22. aprillli 1994. a. korraldusega nr. 190-p tagastatud

õigusvastaselt võõrandatud varana kummalegi 1/2 osa majavaldusest Pärnus Suur-Veski 15. Seega on

Pärnu Linnakohtu otsusega muudetud Juta Käsperi õigusi vaidlusalusele majavaldusele ilma, et teda

oleks kaasatud kohtuprotsessi asjast huvitatud isikuna. Isegi kui eeldada, et Katrin Lind on pärija,

kellel on õigus tagasi nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara, tulnuks välja selgitada, milline on selle

osa suurus, mitte aga pidada teda kogu vara pärijaks, nagu seda kohtuotsusega tehtud on.

Vastuses kohtuvea parandamise avaldusele leiab Katrin Lind, et kohtuotsus on õige. Tegemist ei

olnud abikaasade lahusvaraga, vaid ühisvaraga. Varade tagastamise komisjon jättis K. Lindi

ebaõigesti välja pärijate ringist.

Kolleegiumi istungil palus Juta Käsperi esindaja kohtuotsuse tühistada kaebuses toodud põhjustel.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu.

TsKS § 254 lg 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi avaldaja ja teiste huvitatud isikute

osavõtul. Kohus jättis selle seadusenõude tähelepanuta. 4. mail 1994. a. oli Pärnu Linnavalitsus

kohtule teatanud, et juriidilise fakti tuvastamine ei puuduta otseselt Pärnu Linnavalitsust, küll aga

Martin ja Juta Käsperit, kes taotlesid vaidlusaluse majavalduse tagastamist neile. Kohus jättis Martin

ja Juta Käsperi, vaatamata linnavalitsuse kirjale, protsessi kaasamata, rikkudes sellega nende

protsessuaalset õigust osaleda protsessis.

TsKS § 256 kohaselt tuvastab kohus juriidilise fakti ainult siis, kui avaldajal ei ole teisiti võimalik

saada seda fakti tõendavat dokumenti või kui kaotatud dokumenti ei ole võimalik taastada. Kui

avaldaja Katrin Lind on esitanud kohtule kõik sugulust tõendavad dokumendid, mis kinnitavad, et ta

on Mari Vimmi pojatütar, siis ei ole kohtul seaduslikku alust selle juriidilise fakti tuvastamiseks.

Kui erimenetluses tekib õiguslik vaidlus, mis kuulub kohtu pädevusse, siis jätab kohus avalduse läbi

vaatamata ja selgitab huvitatud isikule õigust esitada hagi üldistel alustel (TsKS § 254 lg 3). Kohtule

esitatud avaldustes vaidlustas Katrin Lind majavalduse kuuluvuse Jakob Vimmile, pidades seda

abikaasade ühisvaraks. See asjaolu viitab võimalikule õigusliku vaidluse tekkimisele.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-dest 354 lg 2 ja 357 kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Pärnu Linnakohtu 11. oktoobri 1994. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samasse kohtusse.

Tagastada Juta Käsperile kautsjon 200 (kakssada) krooni, mis on makstud Põhja-Eesti Panga

Pärnu filiaali 13. märtsil 1995. a. kviitungiga nr. 20282.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, T. Vernik