III-1/1-51/95 · Riigikohus

III-1/1-51/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 9. augustil 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Vladimir Truhhani ja Dmitri Potsijenkovi süüdistuses KrK § 101 p. 1,5; 101 p. 1,5 - 15 lg 2 ja 141

lg 2 p. 1,3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu Vladimir Truhhani kaitsja vandeadvokaat

Anatoli Jaroslavski ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Ida-Viru Maakohtu 5. novembri 1994. a. otsusega tunnistati Vladimir Truhhan ja Dmitri Potsijenkov

süüdi KrK § 101 p. 1,5 järgi ning karistati vabadusekaotusega ühksaks aastaks; KrK § 101 p. 1,5 - 15

lg 2 järgi ja karistati vabadusekaotusega kaheksaks aastaks; KrK § 141 lg 2 p. 1,3 järgi ja karistati

vabadusekaotusega kuueks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti V. Truhhanile ja D. Potsijenkovile

koondkaristuseks vabadusekaotus kolmeteistkümneks aastaks kinnises vanglas.

Tõendatuks loeti nende süü selles, et nad 9. veebruaril 1994. a. varahommikul kella 4 ajal

kokkuleppel tuvastamata isikuga omakasu ajendil ja võõra vara hõivamise eesmärgil ning kahe isiku

tapmiseks tungisid Narva - Jõesuu lähistel kallale mikrobussile "Mercedes Benz" riikliku numbriga

538 HAA, milles asusid Vassili Bulajevski ja Sergei Soldogin.

Röövkallaletungi käigus tulistas gruppi kuulunud tuvastamata isik V. Bulajevskit püstolist TT,

põhjustades kannatanule üliraske kehavigastuse.

Seejärel kõik kolm grupi liiget kandsid teadvusetu V. Bulajevski mikrobussi ning V. Truhhan ja

tuvastamata isik asusid jälitama mikrobussi juurest põgenenud S. Soldoginit. Jõudnud viimasele

järele tulistas teda tuvastamata isik ja lõi 13 korral noaga pea, kaela ja rindkere piirkonda, millest

S. Soldogin kohapeal suri. Tapmispaigal varastas tuvastamata isik tapetu kuldsõrmuse väärtusega 300

EEK ning raha 3000 EEK.

Naasnud mikrobussi, kust haavatud V. Bulajevskil oli õnnestunud põgeneda, varastasid grupi liikmed

viimase koti väärtusega 50 EEK ning selles olnud kalkulaatori väärtusega 45 EEK, kuulsulepea

väärtusega 1 EEK ja raha 20 000 EEK, kokku vara 20 096 EEK väärtuses.

Ida-Viru Maakohtu otsuse vaidlustasid apellatsioonikorras süüdimõistetud ja nende kaitsjad. Kaitsjad

taotlesid V. Truhhani ja D. Potsijenkovi käitumise käsitlemist kuriteost mitteteatamisena KrK § 181

järgi, süüdimõistetud samal alusel endale kergemat karistust.

Viru Ringkonnakohus aktsepteeris oma 7. aprilli 1995. a. otsuses Ida - Viru Maakohtu otsuses

väljendatud hinnanguid ja järeldusi ning jättis apellatsioonkaebused rahuldamata.

V. Truhhani kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski, süüdimõistetu D. Potsijenkov ja tema kaitsja

vandeadvokaat E. Bulatsik on oma kassatsioonkaebustes jätkuvalt vaidlustanud kohtulahendites

sisalduvate õiguslike järelduste liigset karmust, avaldades seisukohta, et kohus ei ole õigesti mõistnud

süüdimõistetute kuritegudest osavõtu astet ja iseloomu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära V. Truhhani

kaitsja seletuse, milles ta selgitaskassatsioonkaebuses väljendatud hinnanguid ja prokuröri arvamuse,

kes tapmisele suunatud tegude puhul pidas võimalikuks süüdimõistetute osavõttu hinnata kuriteole

kaasaaitamisena ja nende karistuse vähendamist ühe aasta võrra,

t u v a s t a s :

Ida-Viru Maakohtu 5. novembri 1994. a. otsuses ja Viru Ringkonnakohtu 7. aprilli 1995. a. otsuses on

õigesti järeldatud, et Vladimir Truhhan ja Dmitri Potsijenkov olid oma aktiivse ja omavahel

kooskõlastatud tegevusega osavõtjad kolmest esimese astme kuriteost, mis toimusid ööl vastu

9. veebruari 1994. a. kell 4 Narva-Jõesuu lähistel. V. Bulajevski tapmiskatse S. Soldogini tapmine ja

kannatanutele kuulunud raha ning esemete röövimine sooritati omakasu ajendil, suure rahasumma

saamiseks.

Tõendite kogumist järelduvalt võttis kuritegudest kallaletungi algataja ja kõige aktiivsema teostajana

veel osa tuvastamata isik (väidetavalt Zaitsev). Omavahel teadaolevad tutvussuhted eeldatud

kannatanutega, kooskõlastatult toimunud ettevalmistav tegevus ja varitsemine, ründele asumine

hommikueelsel öötunnil ning tingimuste ühise täpsustamise järel on vastuolus süüdimõistetute

selgitustega nende ootamatust sattumisest ohtlike kuritegude juuresolijaiks või kaasteadjaiks.

Seepärast on tuvastatud tehioludega vastuolus taotlused piirduda V. Truhhani ja D. Potsijenkovi

kriminaalvastutusega vaid kuritegudest mitteteatamise eest KrK § 181 sätestatud alustel. Tehioludest

lahknevad kassatsioonkaebuste motiivid ei anna alust kohtulahendite muutmiseks.

Kohtulahendites antud õiguslikke hinnanguid kinnitavad D. Potsijenkovi eeluurimise algstaadiumis

antud ütlused selle kohta, et nad V. Truhhaniga võtsid ründeks valmistumise käigus teatavaks

kolmanda kaasosalise kavatsuse suurema rahasumma (vähemalt 50 000 EEK) omastamiseks

rünnatavad isikud - V. Bulajevski ja S. Soldogin - tappa. Nad nägid ka kaaslase käes püstolit TT,

millega avaldatud kavatsus oli teostatav.

Süüdimõistetute käitumist raskete kuritegude ajal iseloomustab seegi, et kumbki ei teinud midagi

alanud rünnete katkestamiseks või tõkestamiseks. Nende eneste jätkuv tegevus kajastas toimepandu

soosimist.

Osavõtt kannatanute vara röövimisest kaastäideviijatena on mõlema süüdimõistetu suhtes

kohtulahendites õigesti kvalifitseeritud KrK § 141 lg 2 p. 1,3 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea aga tõendite kogumiga kooskõlas olevaks seda, et vaidlustatud

kohtulahendites on käsitletud V. Truhhani ja D. Potsijenkovit kaastäideviijatena ka kahe isiku

tapmisele suunatud tegevuse õiguslikul hindamisel.

Nii V. Bulajevski suhtes toimepandud tapmiskatse kui ka S. Soldogini tapmise puhul oli vahetuks

täideviijaks tuvastamata isik. V. Truhhin ja D. Potsijenkov vaid kinnistasid oma täideviijat abistanud

tegevusega viimase tahtlust. Kahe inimese tapmisele suunatud tahtluse tugevdamisega võtsid

V. Truhhan ja D. Potsijenkov osa V. Bulajevski tapmiskatsest ja S. Soldogini tapmisest kaasaitajatena

KrK § 17 lg 6 mõttes.

Sellest tulenevalt kuuluvad viimatikäsitletud kuriteod kvalifitseerimisele vastavalt KrK § 15 lg 2; 17

lg 6; 101 p. 1,5 ja 17 lg 6; 101 p. 1 järgi.

Arvestades hinnangu muutumist kuritegudest osavõtu astme ja iseloomu suhtes kuulub vastavalt

muutmisele ka V. Truhhanile ja D. Potsijenkovile mõistetud karistus.

Juhindudes AKKS § 63 p.3, § 64 p.3 ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada osaliselt Ida-Viru Maakohtu 5. oktoobri 1994. a. otsus ja Viru Ringkonnakohtu 7. aprilli

1995. a. otsus Vladimir Truhhani ja Dmitri Potsijenkovi süüdimõistmises tapmises ja tapmiskatses

ning karistuse mõistmises KrK § 40 järgi.

Mõista Vladimir Truhhan süüdi KrK § 15 lg 2; § 17 lg 6; § 101 p. 1,5 järgi ja karistada teda

vabadusekaotusega 7 (seitse) aastat; mõista ta süüdi § 17 lg 6 ja 101 p. 1 järgi ja karistada

vabadusekaotusega 8 (kaheksa) aastat.

KrK § 40 alusel mõista talle karistuseks kuritegude kogumi eest vabadusekaotus 12 (kaksteist) aastat

kinnises vanglas.

Mõista Dmitri Potsijenkov süüdi KrK § 15 lg 2; § 17 lg 6; § 101 p.1,5 järgi ja karistada teda

vabadusekaotusega 7 (seitse) aastat; mõista ta süüdi § 17 lg 6 ja 101 p. 1 järgi ja karistada

vabadusekaotusega 8 (kaheksa) aastat. KrK § 40 alusel mõista talle karistuseks kuritegude kogumi

eest vabadusekaotus 12 (kaksteist) aastat kinnises vanglas.

Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu 7. aprilli 1995. a. otsus muutmata.

Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 9. augustil 1995. a. ja edasikaebamisel ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep