III-1/1-50/95 · Riigikohus

III-1/1-50/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 9. augustil 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

M. K. süüdistuses KrK §-de 15 lg 2 ja 165 lg 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa süüdimõistetu M. K. kaitsja vandeadvokaat Mall Saar ja

Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Võru Maakohtu 14. märtsi 1995.a. otsusega mõisteti M. K. süüdi KrK §-de 15 lg 2, ja 165 lg 1 järgi ja teda

karistati rahatrahviga 300 päevamäära ulatuses. Süüdistuses KrK §-de 17 lg 4, ja 76 lg 1 järgi mõisteti M. K.

õigeks. Võru Tolliinspektuuri tsiviilhagi jäeti rahuldamata. Asitõendid - 6 800 kg vasejäätmeid ja

traktorikäru anti üle riigituludesse.

Kohtualune M. K. tunnistati süüdi altkäemaksu andmise katses EV Piirivalveameti Kagu regiooni

inspektorile M. S-le ja ajateenijale E. O.-le 7. septembril 1993.a. X. Maakonna Y. vallas C. järve ääres.

Altkäemaksu pakkumisel taotles M. K. luba viia Eesti ja Venemaa vahelise tollipiiri lähedalt ära traktorikäru

sellele laaditud vasejäätmetega.

Võru Maakohtu 14. märtsi 1995.a. otsuse peale esitas kohtualuse M. K. kaitsja advokaat Olev Kuklase

apellatsioonkaebuse, milles taotleti kohtuotsuse tühistamist M. K. süüdimõistmises KrK §-de 15 lg 2, ja 165

lg 1 järgi, kohtualuse õigeksmõistmist ja talle kuuluva vara - vasejäätmete ja traktorikäru tagastamist.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 1995.a. otsusega tühistati Võru Maakohtu 14. märtsi

1995.a. otsus asitõendite riigituludesse üleandmise osas ning otsustati 6 800 kg vasejäätmeid ja traktorikäru

tagastada M. K.-le. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 1995.a. otsuse peale esitas Riigiprokuratuuri prokurör

kassatsioonprotesti, milles taotletakse kohtuotsuse tühistamist asitõendite suhtes kohaldatud abinõude osas ja

kriminaalasja saatmist selles osas uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

Kassatsioonprotestis nenditakse, et asitõendite üleandmisel M. K.-le on oluliselt rikutud

kriminaalprotsessiseadust.

Süüdimõistetu M. K. kaitsja advokaat Olav Kuklase esitas kassatsioonprotesti kohta kirjalikud vastuväited,

taotledes protesti rahuldamata jätmist.

Vastuväidetes tõdetakse, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 1995.a. otsus asitõendite

suhtes kohaldatud abinõudest on põhjendatud ja seaduslik, kuna tegu on M. K. omandiga. Kriminaalasjas ei

ole kogutud tõendeid, mis lükkaksid ümber M. K. ütlused selle kohta, et vasejäätmed ja traktorikäru kuulusid

temale enne koorma kinnipidamist piirivalve poolt.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri M. Püssi

arvamuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti,

t u v a s t a s:

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Eesti Vabariigi Piirivalveameti Kagu regiooni piirivalve avastas

7. septembril 1993.a. X. maakonna Y. vallas C. järve lähedal, Eesti ja Venemaa tollipiirist u. 150-300 m

kaugusel traktorikäru (traktorihaagise), millele oli laaditud 6 800 kg vasejäätmeid. Sündmuskohal sedastati,

et jälgede järgi oli vasejäätmete koorem toodud äsja Venemaa haldusalalt traktoriga, millega oli sõidetud üle

tollipiiri tagasi. Muid sõidukijälgi sündmuskohal ei avastatud (tl. 12, 15, 21, 25, 27).

Süüdimõistetu M. K. on vasejäätmete ja traktorihaagise kohta andnud vastakaid ütlusi.

Nii on ta eeluurimisel väitnud, et tegu on vasejäätmetega, mis olid kunagi varem jäänud maha R. H. elukohta

X. maakonna Y. vallas (tl. 33,49).

Traktorihaagise kohta on M. K. väitnud, et see oli R. H. oma, seejärel aga kinnitanud, et ta oli selle ostnud Y.

kandis ja viinud R. H. elukohta (tl. 55, 117, 147). Samuti on M. K. väitnud, et vasejäätmete koorem toodi

talle Venemaalt ja ta oli ostnud 7. septembril 1993.a. traktorihaagise ja vasejäätmed eeluurimisel selgitamata

isikult 25 000 krooni eest (tl. 175, 177). Seejuures ta teadis, et vasejäätmed on toodud üle tollipiiri salaja (tl.

10, 59, 61, 175, 212). Dokumendid vasejäätmete, samuti traktorihaagise kohta puuduvad.

Arvestades asjaolu, et tollikontrollile kuuluv vasejäätmete koorem toimetati Eesti Vabariiki üle tollipiiri

ebaseaduslikult, tollikontrolli eest kõrvale hoides, on tegu KrK §-s 76 lg 1 sätestatud salakaubaveoga. See

kuritegu oli lõpule viidud vasejäätmete toimetamisega üle tollipiiri Eesti Vabariigi territooriumile, kuigi

vasejäätmete ja traktorihaagise valdajat või omanikku tollipiiri ületamisel ei ole tuvastatud (tl. 9, 10). Samuti

ei ole tõendatud M. K. osavõtt salakaubaveost, mistõttu ta mõisteti Võru Maakohtu 14. märtsi 1993.a.

otsusega KrK §-de 17 lg 4, ja 76 lg 1 järgi süütõendite puudumise tõttu õigeks salakaubaveo

organiseerimises.

Olenemata M. K. käitumise õiguslikust hinnangust on vasejäätmed salakaup, mille veoks kasutati

traktorihaagist. Vastavalt KrK §-le 33 lg 1 ja 2 kuulub kuriteo toimepanemise vahend - traktorihaagis

erikonfiskeerimisele, kusjuures KrK §-s 76 sätestatud kuriteo puhul võidakse ka kuriteo vahetuks objektiks

olnud väärtus - vasejäätmed erikonfiskeerida.

Eesti Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 1993.a. määruse nr. 53 "Metallikaubanduse korrastamise kohta" p. 1

järgi kehtestati vanametalli ja metallijäätmete kokkuostu riiklik monopol. Riikliku monopoli teostajaks

määrati "Eesti Metallieksport". Metallide sissevedu lubati üksnes tollikontrollipunktide kaudu. Määrus

jõustus 1. märtsist 1993 (RT 1993, 12, 188). Sellest tulenevalt oli vasejäätmete ostu-müügi tehingute

sooritamise ainuõigus riigiettevõttel, mistõttu vasejäätmete väidetav ostmine 7. septembril 1993.a. M. K.

poolt on õigustühine.

Asjaõigusseaduse § 92 lg 3 järgi peab omandi üleminekuks olema õiguslik alus. Nii sai vallasomand

traktorihaagise suhtes tekkida M. K.-le alles pärast "Traktorite, muude liikurmasinate ja traktorihaagiste

registreerimise, ümberregistreerimise ja arvelt mahavõtmise eeskirjade", kinnitatud põllumajandusministri

poolt 26. oktoobril 1990.a., nõuete täitmist. Omandi üleminek eeldab nõuetekohast registreerimist.

Kuna M. K. teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust vasejäätmeid ja nõutavate dokumentideta

traktorihaagist üle anda, on M. K. salakauba ja selle veovahendi pahauskne omandaja.

Eeltoodust lähtudes on Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 1995.a. otsuses tehtud

järeldus selle kohta, et vasejäätmed ja traktorihaagis kuuluvad M. K.-le, alusetu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses sisalduvad

järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ning seetõttu on ka maakohtu otsuse muutmise põhistused

ühekülgsed ja ebapiisavad.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p.1 ja 2, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 1995.a. otsus ja saata kriminaalasi

uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Riigiprokuratuuri prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 9. augustil 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep