III-1/3-19/95 · Riigikohus

III-1/3-19/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 20. juunil 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

Ü. H. süüdistuses VNFSV KrK § 182 lg 1 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

"Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Eesti NSV Siseministeeriumi vägede sõjatribunali 13. aprilli 1950.a. otsusega mõisteti Ü. H. süüdi ja teda

karistati VNFSV KrK § 182 lg 1 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

"Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi kuritegude kogumi eest

vabadusekaotusega 15 aastat paranduslikus töölaagris ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja kogu vara

konfiskeerimisega.

Kohtuotsuse järgi tunnistati Ü. H. süüdi selles, et tema hoidus kõrvale Eesti NSV-st väljasaatmisest ja asus

ennast varjama. 26. detsembril 1949.a. astus ta kuritegelikesse sidemetesse bandiit J. N., kellelt sai püstoli

"P". 27. detsembril 1949.a. varastas Ü. H. koos J. N. X X vallas kolhoosist "T" 2 siga. Tapetud sead toimetati

J. S. elukohta X X vallas, kus Ü. H. miilitsatöötajate poolt kinni peeti. J. N. osutas miilitsatöötajatele ja neile

appikutsutud nõukogude sõjaväelastele mitme tunni kestel relvastatud vastupanu, süütas lahingu ajal J. S.

elamu ja laskis seejärel ennast maha.

Leningradi sõjaväeringkonna Siseministeeriumi vägede sõjatribunali 11. mai 1950.a. otsusega jäeti Eesti

NSV Siseministeeriumi vägede sõjatribunali 13. aprilli 1950.a. otsus muutmata.

Ü. H. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 27. detsember 1949.a.

Kinnipidamiskohast vabanes ta 23. veebruaril 1955.a.

Ü. H. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes.

Eesti NSV Siseministeeriumi vägede sõjatribunali 13. aprilli 1950.a. otsusega mõisteti süüdi ka J. S. ja teda

karistati VNFSV KrK §-de 581 a, 182 lg 1 ning VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi

4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi

kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 25 aastat paranduslikus töölaagris ühes õiguste kaotusega 5

aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega.

J. S. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 27. detsember 1949.a.

NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi komisjoni 4. augusti 1956.a. istungi protokolli nr. 136 järgi vähendati J. S.

karistusmäära 10 -aastase vabadusekaotuseni.

J. S. vabanes kinnipidamiskohast 6. mail 1957.a.

J. S. rehabiliteerimistaotlust ei ole esitanud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi

arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Ü. H. hoidus kõrvale 1949.a. märtsiküüditamisest ja oli sunnitud

ennast riikliku omavoli ohvrina varjama nõukogude okupatsioonivõimude eest. Enda varjamine oli

võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu.

Ü. H. NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja

ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüksarvatud tegu pandi toime elu alalhoiuks vajalike elatusvahendite

hankimiseks. Seda tehti salaja, tsiviilelanike vastu relva kasutamata.

Metsavendi abistanud J. S. oli tegutsenud Eesti relvaorganisatsioonis "O", hoidunud kõrvale

mobilisatsioonist nõukogude armeesse ja varjanud ennast okupatsioonivõimude eest.

Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute

rehabiliteerimise kohta" § 2 lg 1 p. 1 alusel on Ü. H. KrK § 182 lg 1 järgi ja J. S. KrK §-de 581 a ja 182 lg 1

järgi süüksarvatud tegudes loetud rehabiliteerituks.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 65 lg 3, ja 779, KrMK §-st 5 lg 1 p. 2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari

1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st

5 lg 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Eesti NSV Siseministeeriumi vägede sõjatribunali 13. aprilli 1950.a. otsus Ü. H. süüdistuses

NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja

ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi ja J. S. süüdistuses VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu

Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest"

§ 4 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Rehabiliteerida Ü. H. ja J. S. neile süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate õiguslike

tagajärgedega.

2. Süüdimõistetu Ü. H. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 20. juunil 1995.a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe