Legislator Case Law & Legislation
III-1/1-46/95 ECLI:EE:RK:1995:3.1.1.46.95.157 AI generated

III-1/1-46/95 · Riigikohus

Case Number III-1/1-46/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

A. süüdistuses KrK §-de 17 lg.5 ja 6 - 100 järgi ning V. S. süüdistuses KrK § 100 järgi. Menetlusosalistest osalesid kohtuistungil kannatanu R. A. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Legislator headnote

AI generated

III-1/1-46/95 · Riigikohus: A. süüdistuses KrK §-de 17 lg.5 ja 6 - 100 järgi ning V. S. süüdistuses KrK § 100 järgi. Menetlusosalistest osalesid kohtuistungil kannatanu R. A. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/1-46/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 20. juunil 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

S. A. süüdistuses KrK §-de 17 lg.5 ja 6 - 100 järgi ning V. S. süüdistuses KrK § 100 järgi.

Menetlusosalistest osalesid kohtuistungil kannatanu R. A. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

S. A. oli süüdi tunnistatud Võru Maakohtu 05. detsembri 1994.a. otsusega KrK §-de 17 lg 5 ja 6 - 100 järgi

ning karistatud, KrK §-s 39 sätestatu kohaldamisel kolmeaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. V. S.

oli sama kohtuotsusega süüdi tunnistatud KrK § 100 järgi ja karistatud viieaastase vabadusekaotusega

kinnises vanglas. Sama kohtuotsusega oli KrK § 100 järgi süüdi tunnistatud veel T. P. ja karistatud

kaheksaaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas.

Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 1995.a. otsusega jäeti Võru Maakohtu 05.detsembri 1994.a. otsus

muutmata.

Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 1995.a. otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebused süüdimõistetu V. S.,

kes palub kergendada talle mõistetud karistust ning S. A. kaitsja vandeadvokaat U.Lõhmus, kes taotleb

tühistada Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 1995.a. otsus S. A. süüdimõistmise osas ja saata kriminaalasi

uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtusse seoses kriminaalprotsessiseaduse olulise rikkumise ja

kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära kannatanu seletuse, milles taotleti S. A. õigeksmõistmist ja

prokuröri seletuse, milles taotleti ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist,

l e i d i s :

Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 1995.a. otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu muutmisele.

Erinevalt vandeadvokaat U.Lõhmuse poolt kassatsioonkaebuses väidetavast, tuleb apellatsioonikohtu otsuse

seaduslikkuse hindamisel reeglina lähtuda AKKS §-s 29 ja mitte KrMS §-des 274 - 276 sätestatust. Üksnes

juhtudel, mil apellatsioonikohus teeb uue sisulise otsuse, peab ta järgima KrMS nimetatud paragrahvides

kohtuotsusele esitatavaid nõudeid.

Seoses vandeadvokaat U.Lõhmuse poolt esitatud väitega, et käsitletava kriminaalasja menetlemisel ei ole

kohtud järginud KrMS §-s 274 p. 3 sätestatut, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks osundada

alljärgnevale. Vastavalt KrMS §-le 274 p. 3 tuleb kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas esitada motiivid,

miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas

leiduvad tõendid. Kõigepealt on seadusandja "muude kriminaalasjas leiduvate tõendite " all siiski silmas

pidanud vaid neid kohtu- versiooni kummutavaid tõendeid, mis on esitatud ja mida on uuritud kohtus. Kuid

ka selliselt piiritletud tõendite ringi mitteusaldusväärseks tunnistamine ei pea olema motiveeritud sama

põhjalikkusega, nagu motiveeritakse tõendeid, millele kohtuotsus rajaneb. Kohtuotsuse suhtes, erinevalt

kohtueelse uurimise algsituatsioonist, ei kehti kriminalistikanõue, et kõik võimalikud versioonid peavad

olema võrdselt kontrollitud. Kohtuotsus peab eeskätt kajastama ja põhjendama seda versiooni, mida kohus

loeb tõendatuks. Kohtu poolt tõendatuks tunnistatud versiooni põhjalik motiveering sisaldab samas ka muude

võimalike versioonide eitust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub vandeadvokaat U.Lõhmuse poolt kassatsioonkaebuses esitatud

seisukohaga, et ringkonnakohtu otsuses sisalduv väljend "...tõendite analüüsist nähtub, et tema käitumine ei

ole vähetähtis põhjusliku seose arengus " ei ole õiguslikult korrektne. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

seisukohal, et käsitletavas kriminaalasjas on tõsikindlalt tõendatud põhjusliku seose olemasolu S. A.

kuriteole kihutava käitumise ja K. A. tapmise vahel.

V. S. kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et talle on karistuse mõistmisel lähtutud

sanktsioonis ettenähtud karistuse alammäärast ja puuduvad erandlikud asjaolud karistuse mõistmiseks alla

alammäära.

Kooskõlas eeltooduga ja tuginedes AKKS §-dele 63 p.1 ja 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 1995.a. otsus muutmata.

2. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 20. juunil 1995.a. ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe