III-1/1-44/95 · Riigikohus

III-1/1-44/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 13. juunil 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ja liikmed Lea Kalm ning Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. K. süüdistuses KrK §-de 1411 lg.2 p.2 , 161 ja 162 järgi

ning V. V. süüdistuses KrK §-de 161 ja 162 järgi.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss, kassatsioonkaebuse esitanud

kaitsja vandeadvokaat Otto Preem ja süüdimõistetu A. K. kaitsja vandeadvokaat Leon Glikman.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Valga Maakohtu 6.detsembri 1994.a. otsusega tunnistati A. K. süüdi

KrK § 161 järgi ja karistati kahe aasta vabadusekaotusega. Süüditunnistamisel KrK § 162 järgi karistati teda

ühe aasta vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest KrK § 4o lg.1 alusel mõisteti

kaks aastat ja kolm kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.V. V. tunnistati süüdi KrK § 161 järgi ja

karistati kahe aasta vabadusekaotusega. Süüditunnistamisel KrK § 162 järgi karistati teda ühe aasta

vabadusekaotusega. Kuritegude kogumi eest mõisteti KrK § 4o lg.1 alusel kaks aastat vabadusekaotust

poolkinnises vanglas. Valga Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetu A. K. ja

tema kaitsja vandeadvokaat O.Preem; süüdimõistetu V. V. ja tema kaitsja vandeadvokaat J.Lindmäe;

tsiviilhageja esindaja V.Vanaaseme ning apellatsioonprotesti Valga Prokuratuuri abiprokurör M.Väin.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20.märtsi 1995.a. otsusega jäeti A. K. ja V. V. ning nende

kaitsjate apellatsioonkaebused rahuldamata; tsiviilhageja apellatsioonkaebus ja prokuröri apellatsioonprotest

rahuldati osaliselt. Ringkonnakohtu otsusega tühistati osaliselt Valga Maakohtu 6.detsembri 1994.a.

kohtuotsus A. K.-le ja V. V.-le KrK §161 järgi mõistetud karistuse ja lõpliku karistuse osas ning tsiviilhagi

läbivaatamise osas. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusega tunnistati A. K. süüdi KrK § 1411 lg.2

p.2 järgi ja karistati kolme aasta ja kuue kuu vabadusekaotusega . KrK § 161 järgi süüditunnistamisel

mõisteti karistuseks üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks KrK § 4o lg.1 alusel

kuritegude kogumi eest mõisteti neli aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. V. V.-d karistati KrK

§ 161 järgi ühe aasta ja kuue kuu vabadusekaotusega. Kuritegude kogumi eest KrK § 4o lg.1 alusel mõisteti

lõplikuks karistuseks kaks aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kuriteoga tekitatud kahjude katteks

mõisteti AS X kasuks välja solidaarselt A. K.lt ja V. V.lt 3o2.56o kr..

Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatas kriminaalasja läbi Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

2o.märtsi 1995.a. otsuse peale esitatud süüdimõistetu A. K. ja tema kaitsja vandeadvokaat O.Preemi

kassatsioonkaebuste alusel. Süüdimõistetu A. K. palub muuta ringkonnakohtu otsust KrK § 141 1 lg.2 p.2

järgi süüditunnistamises ja lõpliku karistuse mõistmises , samuti tsiviilhagi osalise rahuldamise osas.

Karistuse mõistmisel palutakse kohaldada KrK § 47 sätteid ja mõista karistus tingimuslikult. Vandeadvokaat

O.Preemi arvates kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja

kohtuotsuses sisalduvate järelduste mittevastamise tõttu faktilistele asjaoludele. Kassatsioonkaebuse

motiivide kohaselt on A. K. süüdimõistmine KrK § 141 1lg.2 p.2 kohaselt väär. Kassaator leiab,et

süüdimõistev ringkonnakohtu otsus rajaneb oletustel, millega on rikutud KrMK § 268 lg.2 nõudeid.

Mõistetud karistus ei vasta KrK § 2o nõuetele. Kassatsioonkaebuses taotletakse A. K. süüdimõistmise

tühistamist KrK § 1411 lg.2 p.2 järgi kvalifitseeritud kuriteo episoodides, kuritegude ümberkvalifitseerimist

KrK §-de 161 ja 162 järgi ja lõplikuks karistuseks kahe aasta ja kolme kuu vabadusekaotuse mõistmist KrK

§ 47 sätete kohaldamisega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,

mille kohaselt ringkonnakohtu otsus ei kuulu tühistamisele ja kassatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata

ning kassaatori ja kaitsja seletused, kes toetasid kassatsioonkaebustes esitatut, leides, et ringkonnakohtu otsus

tuleb osaliselt tühistada ja palusid riigikohtul teha uus otsus, raskendamata süüdimõistetu A. K. olukorda ja

mõistes temale karistus tingimisi,

t u v a s t a s :

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustudes Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt antud

õigusliku hinnanguga A. K. poolt toimepandud kuritegude kohta, peab vajalikuks täiendavalt motiveerida A.

K. süüditunnistamist KrK §-de 161 ja 1411 lg.2 p.2 järgi.

1.veebruaril 1992.a. asutati aktsiaselts "X", mille üheks asutajaks-aktsionäriks oli süüdimõistetu A. K. 25o-st

A-aktsiast omas A. K. 18o aktsiat, e. 72 %. Kõigist hääleõigusega aktsiatest koos B-aktsiatega omas A. K.

46%. ( I kd.tl.44-45;60-61).Olles panga üheks omanikuks, töötas A. K. temale inkrimineeritud kuritegude

toimepanemise ajal X-s 1.septembrist 1991.a kuni 21.aprillini 1992.a arendusdirektorina ; 22.aprillist 1992.a.

kuni 7.oktoobrini 1992.a juhatuse esimehena ja 8.oktoobrist 1992.a kuni 2.veebruarini 1993.a panga

nõukogu esimehena( I kd.tl.48). X oli aktsiaselts, mis panga põhikirja p.2.7 kohaselt pidi juhinduma oma

tegevuses Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, panga põhikirjast ning seltsi üldkoosoleku ja juhatuse

otsustest, vastutades täielikult oma tegevuse tulemuste eest, kindlustades oma kohustiste täitmise

lepingupartnerite, riigieelarve pankade ja osanike ees. Panga põhikirja p. 5.1 kohaselt oli seltsi

täidesaatvaks organiks juhatus, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja kes omakorda valisid endi hulgast

juhatuse esimehe ja tema asetäitja. Põhikirja p.5.4 alusel oli juhatusel nii seltsi kogu asjaajamise õigus kui ka

õigus kasutada ja otsustada eelarve piires kõigi aktsiaseltsi kapitalide suhtes, esindades seltsi huve kõigis

riigiorganites, kohalikes omavalitsustes, samuti suhetes teiste ettevõtete ja organisatsioonidega ning

üksikisikutega ilma volikirjata. Juhatuse põhikirjaliseks kohustuseks oli seltsi asjaajamise ja

raamatupidamise sisseseadmine ja korraldamine vastavalt kehtivale korrale. X juhatuse ja juhatuse

esimehe tööreglemendi alusel korraldas X tööd juhatus, kelle tööd juhtis juhatuse esimees. Juhatuse esimees

võttis vastu otsuseid ja andis korraldusi, mis olid kohustuslikud täitmiseks kõikidele panga ja selle

allüksuste töötajatele(XVIII kd.tl.1356). 8.oktoobril 1992.a otsustasid aktsionärid A. K., V. V., E. K., A.K.,

R. R. ja J. S. saata endine juhatus laiali. Moodustati põhikirjas mitte ettenähtud X "Panga Nõukogu", mille

esimeheks valiti A. K., kellele pandi juhatuse esimehe ametikohustused ja kes oli õigustatud ning kohustatud

tegutsema X juhatuse nimel. Võeti vastu X "Panga Nõukogu" reglement,mille kohaselt nõukogul oli õigus

otsustada kõiki panga tegevuse ja olemasoluga seotud küsimusi. Nõukogu esimehele laienesid juhatuse

esimehe õigused ja kohustused.

Seega nähtub kriminaalasja materjalidest, et X-i juhtis praktiliselt piiramatute volitustega A. K., kelle

tegevus oli panga asutamisest peale vastuolus nii Eesti Vabariigi Pangaseaduse sätetega, aktsiaseltsi

põhimäärusega, panga põhikirjaga kui ka üldkoosoleku ning juhatuse otsustega. Eesti Pangainspektsiooni

poolt X asutamisdokumentide kontrollimise alusel järeldati, et aktsionäride nimekiri oli vale nii nimeliselt

kui ka summaliselt; aktsiaseltsi kapital oli fiktiivne juba panga asutamisest peale; aktsiaselts on tegutsenud

kontrollimatult; A. K. on juhtinud seltsi vääratel põhimõttelistel alustel. X raamatupidamise arvestus ja

aruandlus ei olnud korras ega usaldusväärne (I kd.tl. 6o-61;64).

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab,et A. K. kui ametiisik kuritarvitas oma volitusi, mis konkreetsetes

süüksarvatud kuriteoepisoodides väljendus õigusevastases tegevuses või tegevusetuses ja mis ei olnud

kooskõlas panga eesmärkidega ja ülesannetega. A. K. korralduses oli X-le kuuluv vara, mille ta

ebaseaduslikult pööras kas enda või kolmandate isikute kasuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

seisukohal, et panga kapitali käsutamisõigust omava ametiisiku tegevus on käsitletav riisumisena

ametiseisundi kuritarvitamise ja omastamise teel KrK § 1411 mõttes ka siis, kui see ametiisik kannab

panga kapitali enda erafirma arvele.

Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis tingiksid A. K.-le karistuse kohaldamist tingimuslikult

KrK § 47 sätete alusel ja seega puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumil seaduslik alus tühistada

ringkonnakohtu otsus mõistetud karistuse osas.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p.1 ja 65 lg.3 , Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2o.märtsi 1995.a. otsus A. K. süüditunnistamises ja

karistamises KrK §-de 161, 162 ja 1411 lg.2 p.2 järgi muutmata.

2. Süüdimõistetu A. K. ja vandeadvokaat O.Preemi kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 13.juunil 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: P.Vaher

Liikmed: L.Kalm, E.Kergandberg