III-1/1-42/95 · Riigikohus

III-1/1-42/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 13. juunil 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. P. ja A. E. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. P. ja A. E. kaitsja vandeadvokaat Vallo Sillat ja

Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

A. P.-le ja A. E-le esitati süüdistus ja nad anti kohtu alla KrK § 195 lg 2 järgi.

A. P süüdistati selles, et ta 1. mail 1993. a. kella 23. 30 paiku X klubi trepil lõi põhjuseta alaealisi E. A.-d,

S. L.-i ja A. T.-d rusikaga näkku. Seejärel ajas ta taga ärajooksvat A. T.-d , kellele tekitas peksmisel klubi

taga kergeid terviserikkega kehavigastusi.

A. E süüdistati selles, et ta samal ajal ja samas kohas jooksis A. P. poolt tagaaetavale A. T.-le järele ja lõi

teda korduvalt ilma põhjuseta rusikaga näkku. Kannatanule tekitati kerged terviserikkega kehavigastused.

Ida-Viru Maakohtu 2. augusti 1994. a. otsusega mõisteti A. E. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi õigeks tema

käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

A. P.-le inkrimineeritud teo kvalifitseeris maakohus KrK § 113 järgi ning lõpetas menetluse aegumistähtaja

möödumisel.

Ida-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Ida-Viru Prokuratuuri abiprokurör S. Politsev, kes

leidis, et mõlemad kohtualused tuleb süüdi tunnistada kuritahtlikus huligaansuses, s. o. kuriteos KrK § 195

lg 2 järgi.

Viru Ringkonnakohtu 16. märtsi 1995. a. otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 2. augusti 1994. a. otsus A. P.

süüdimõistmises KrK § 113 järgi ja A. E. õigeksmõistmises KrK § 195 lg 2 järgi.

A. P. mõisteti süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ning karistati vabadusekaotusega 6 kuud. A. E. mõisteti süüdi KrK

§ 195 lg 2 järgi ning karistati vabadusekaotusega 3 kuud. Mõlema süüdimõistetu suhtes kohaldati krK § 47

sätteid ja määrati, et kohtuotsust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetud üheaastase katseaja kestel ei pane

toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest neid karistatakse vabadusekaotusega. Prokuröri apellatsioonprotest

rahuldati.

Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualuste A. P. ja A. E. kaitsja vandeadvokaat

Vallo Sillat. Kaitsja väidab, et ringkonnakohtu otsuses sisalduvad kohtu järeldused ei ole kooskõlas

kriminaalasjas kindlakstehtud faktiliste asjaoludega ning õige on Ida-Viru Maakohtu otsus. Kassaator taotleb

tühistada Viru Ringkonnakohtu otsus ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetute kaitsja

seletuse, kes taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja prokuröri arvamuse, kes taotles kohtulahendi

muutmata jätmist,

t u v a s t a s :

Viru Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et lüües tahtlikult huligaansel motiivil Sonda klubi

trepil kolmele alaealisele kannatanule teiste inimeste nähes rusikaga näkku, pani A. P. toime kuritahtliku

huligaansuse. Rusikaga näkku löömine moodustab kuritahtliku huligaansuse erilise jõhkruse tunnusel.

Huligaanse motiivi mõiste tuleneb otseselt kriminaalseadusest (KrK § 195) ning on sõnastatud ilmse

lugupidamatuse väljendamisena ühiskonna vastu. Huligaanset motiivi eristab isiklikust motiivist või muudest

motiividest mitteadekvaatsus, s.t. suhteline sõltumatus kannatanu käitumisest või kuriteosituatsioonist. A. P.

kõnetas järjest kõiki kannatanuid ja lõi neid rusikaga näkku olenemata sellest, mida vastati ja sellest, et

mingit rünnet kannatanute poolt karta ei olnud. Kuna löömine toimus diskoõhtul klubi trepil ja seda nägid

pealt teised pidulised, on tegemist avaliku kohaga ja avaliku korra jämeda rikkumisega, olenemata sellest,

kas klubi ümbrus oli valgustatud või mitte.

Kannatanu A. T. ja S. L. ütlustega on tõendatud, et A. E. jooksis järele A. T.-le ja lõi teda mitu korda käega

näkku.

A. P.-le ja A. E-l olid kõik kannatanud võõrad ja puudus igasugune põhjus nende peksmiseks.

Kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKS § 64 sätete

kohaselt oleks aluseks kohtuotsuse tühistamiseks.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. märtsi 1995. a. otsus muutmata ja A. P. ning A. E.

kaitsja vandeadvokaat Vallo Sillati kassatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 13. juunil 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe