III-3/1-12/95 · Riigikohus

III-3/1-12/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 9. juunil 1995. a.

Reet Linkbergi kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine HKS §-de 12 lg 1 p. 4 ja 36 lg 1 p. 2

kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 8. juunil 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Reet Linkbergi kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. aprilli 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-51/95 Raivo

Sideri, Melania Lepneri ja Sarra Feldmani kaebuses Tartu Linnavalitsuse 24. märtsi 1994. a.

korralduse nr. 259 seadusevastaseks tunnistamiseks.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Reet Linkberg ja tema esindaja vandeadvokaat Uno Lõhmus,

Raivo Sider, Melania Lepner ning Sarra Feldman. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

Tartu Linnavalitsuse 24. märtsi 1994. a. korraldusega nr. 259 tagastati majavaldus Tartus, Poe tn. 9/10

koos päraldistega Georg-Egon Rosenbergile 1/2 mõttelises osas ja Reet Linkbergile, Liina

Linkbergile ning Kaia Linkbergile võrdsetes 1/6 mõttelistes osades.

1. septembril 1994. a. esitasid Poe tn. 9/10 elamu üürnikud Raivo Sider, Melania Lepner ja Sarra

Feldman Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid tunnistada Tartu Linnavalitsuse 24. märtsi

1994. a. korralduse nr. 259 seadusevastaseks, kuna see elamu ei ole säilinud endisel

individualiseeritaval kujul.

Protsessiosalisteks halduskohtus olid kaebuse esitajad R. Sider, M. Lepner, S. Feldman, Tartu

Linnavalitsuse esindaja ja kohtu poolt kaasatud kolmas isik Reet Linkberg. Tartu Halduskohtu

17. märtsi 1995. a. otsusega jäeti R. Sideri, M. Lepneri ja S. Feldmani kaebus rahuldamata. Kohus

leidis, et vastavalt Riigi Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo ekspertiisiaktile nr. 121-R/E on

vaidlusaluse hoone põhikonstruktsioonide säilivus 54,5 % ning Omandireformi aluste seaduse § 12

lg 1 alusel kuulub hoone tagastamisele endiste omanike pärijatele.

22. märtsil 1995. a. esitasid R. Sider, M. Lepner ja S. Feldman Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada halduskohtu 17. märtsi 1995. a. otsuse ja saata asi uueks

arutamiseks halduskohtule teises koosseisus. Apellandid leidsid, et halduskohus rikkus

kohtumenetluse seaduse norme, jättes põhjendamatult rahuldamata nende poolt kohtuistungil esitatud

taotlused. Kohtu poolt arvesse võetud ehituseksperdi arvamus oli mittetõepärane ja kohus hindas seda

vääralt. Apellandid pidasid vajalikuks teha korduv ehitusekspertiis.

Tartu Ringkonnakohus vaatas 10. aprillil 1995. a. antud asja läbi üksnes kaebuse põhjal ja otsustas

üksmeelselt tühistada Tartu Halduskohtu 17. märtsi 1995. a. otsuse ning saata asja uueks arutamiseks

halduskohtule teises koosseisus. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on oluliselt rikkunud

kohtumenetluse seaduse norme, mis toob igal juhul kaasa kohtuotsuse tühistamise. Otsuse kohaselt

on Tartu Linnavalitsuse 24. märtsi 1994. a. korralduse adressaatideks G.-E. Rosenberg, R. Linkberg,

L. Linkberg ja K. Linkberg, kuid kohus on protsessi kaasanud kolmanda isikuna ainult R. Linkbergi.

Kohus tegi otsuse asja arutamisele kutsumata jäetud isikute G.-E. Rosenbergi, L. Linkbergi ja

K. Linkbergi ning nende õiguste kohta, millega rikkus HKS § 36 lg 1 p. 2 nõuet. Kohustus protsessi

kaasata kolmas isik, kui asja arutamisel tuvastatud asjaolud võivad mõjuda tema õigustele või

kohustustele ühe poole suhtes, tuleneb HKS §-st 12 lg 1 p. 4.

8. mail 1995. a. esitas R. Linkberg Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu

Ringkonnakohtu 10. aprilli 1995. a. otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud kohtumenetluse seaduse norme.

Apellatsioonikohus tühistas halduskohtu otsuse motiividel, millele ei osundatud

apellatsioonkaebuses. Tartu Halduskohtu otsus ei kahjustanud mitte mingil määral protsessi

kaasamata jäetud G.-E. Rosenbergi, L. Linkbergi ning K. Linkbergi õigusi ja huve. Vastupidi, otsus

oli nende huvidega kooskõlas, kuna linnavalitsuse otsus jäeti seadusevastaseks tunnistamata.

Kassaatori arvates kahjustab ringkonnakohtu otsus majaomanike huve, kuna protsessi venimise tõttu

säilib määramatuse ja ebakindluse olukord, mis takistab vara valdamist, korrastamist ja sellesse

investeerimist. Pealegi olid L. Linkberg, K. Linkberg ja G.-E. Rosenberg juba 20. juunil 1994. a.

teinud notariaalse volituse R. Linkbergile asja ajamiseks seoses vara tagastamisega. Selle volituse

halduskohtule esitamiseks puudus aga vajadus.

Vastustajad S. Feldman, M. Lepner ja R. Sider palusid vastuses kassatsioonkaebusele jätta

kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 10. aprilli 1995. a. otsus muutmata.

Vastustajad väidavad, et kohtuotsus on tehtud isiku kohta ja puudutab tema õigusi ka siis, kui see on

kooskõlas tema huvidega. Tartu Halduskohtu otsus on vahetult suunatud G.-E. Rosenbergile,

L. Linkbergile ja K. Linkbergile, keda aga protsessi ei kaasatud ning seetõttu kuulub kohtuotsus HKS

§ 36 lg 1 p. 2 alusel tühistamisele.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Tartu Ringkonnakohtu otsus on õige ja põhjendatud.

Tartu Linnavalitsuse 24. märtsi 1994. a. korralduse nr. 259 vaidlustasid isikud, kes ei ole selle

haldusakti adressaatideks. Kui selliselt vaidlustatud haldusakti adressaadiks olev isik ei ole

protsessiosaline HKS § 12 lg 1 p. 1 alusel, peab esimese astme halduskohus nimetatud isiku kaasama

protsessi kolmanda isikuna. Kohustuse protsessi kaasata kolmas isik, kui asja arutamisel tuvastatud

asjaolud võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes, sätestab HKS § 12 lg 1

p. 4. Tartu Linnavalitsuse vaidlustatud korralduse adressaatideks on G.-E. Rosenberg, R. Linkberg,

L. Linkberg ja K. Linkberg. Tartu Halduskohus kaasas protsessi kolmanda isikuna vaid R. Linkbergi,

kuigi oleks pidanud kaasama kõik eelpoolnimetatud isikud. Sellega rikkus halduskohus HKS § 36

lg 1 p. 2. Selle sätte kohaselt on protsessiosaliste nõudmistest olenemata kohtumenetluse seaduse

normide rikkumine igal juhul halduskohtu otsuse tühistamise aluseks, kui kohtuotsus on tehtud asja

arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste kohta. Asjaolu, et esimese astme halduskohtu

otsus ei kahjustanud protsessi kaasamata jäetud kolmandate isikute õigusi ega huve, ei oma mingit

tähtsust, sest kohtumenetlus ei pruugi lõppeda esimeses astmes kohtuotsuse tegemisega. Asja

läbivaatamisel apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses puuduks nimetatud isikutel võimalus osaleda

protsessiosalistena ja kaitsta oma õigusi, kuna need õigused kuuluvad HKS §-de 23, 24 ja 40 kohaselt

ainult isikuile, kes olid protsessiosalised esimese astme kohtus. Konkreetsel juhul otsustas Tartu

Halduskohus nende Poe tn. 9/10 kaasomanike õiguste üle, keda asja arutamisele ei kaasatud.

Ebaõige on kassaatori väide, et ringkonnakohus rikkus kohtumenetluse nõudeid, tühistades

halduskohtu otsuse motiividel, millele ei osundatud apellatsioonkaebuses. HKS § 27 lg 2 kohaselt

pole ringkonnakohus seotud kaebuse piiridega, kui tuvastab §-s 36 tähendatud kohtumenetluse

normide rikkumise.

Eeltoodu alusel ei ole kassatsioonkaebus põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Tartu

Ringkonnakohtu 10. aprilli 1995. a. otsus tuleb jätta muutmata.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a s :

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 10. aprilli 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3-51/95 muutmata.

Jätta Reet Linkbergi kassatsioonkaebus rahuldamata.

Kanda kassatsioonikautsjon riigituludesse.

Määrus jõustub 16. juunil teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann