III-3/1-9/95 · Riigikohus

III-3/1-9/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 9. juunil 1995. a.

Aktsiafirma Peipsi Laine kassatsioonkaebuse läbivaatamine kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 8. juunil 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi aktsiafirma Peipsi Laine kassatsioonkaebuse Viru

Ringkonnakohtu 3. märtsi 1995. a. määrusele haldusasjas nr. II-3-12/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa aktsiafirma Peipsi Laine esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik

ja Ida-Viru Maavalitsuse esindaja Eduard East. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

Aktsiafirma Peipsi Laine esitas 29. septembril 1994. a. Ida-Viru Maakohtule kaebuse Ida-Viru

Maavalitsuse 7. septembri 1992. a. määruse nr. 158 peale. Kaebuse kohaselt sai nimetatud aktsiafirma

oma õiguste rikkumisest teada 31. augustil 1994. a.

Ida-Viru Maakohtu istung selles haldusasjas toimus 8. novembril 1994. a. Kohtuistungi protokollist

nähtub, et kohtuistungil vaadati haldusasi läbi ja kohtunik teatas, millal kuulutatakse kohtuotsus.

10. novembril tegi aga Ida-Viru Maakohus selles haldusasjas määruse, mille kohaselt sai aktsiafirma

Peipsi Laine oma õiguste rikkumisest teada hiljemalt 12. augustil 1994. a., mistõttu kohus luges

aktsiafirma Peipsi Laine kaebuse esitatuks HKS §-s 7 sätestatud tähtaega rikkudes ning jättis tähtaja

ennistamata.

21. novembril 1994. a. esitas aktsiafirma Peipsi Laine Viru Ringkonnakohtule erikaebuse Ida-Viru

Maakohtu sellele määrusele. Erikaebuses palutakse tühistada Ida-Viru Maakohtu määrus, teha otsus

ja tunnistada Ida-Viru Maavalitsuse määrus, mille peale aktsiafirma kohtule kaebuse esitas,

seadusevastaseks. Seda taotlust põhjendatakse asjaoluga, et Ida-Viru Maakohus arutas aktsiafirma

kaebust sisuliselt ja kohtuistungit lõpetades teatas kohtunik kohtuotsuse kuulutamise aja, mistõttu

kohtul tuleb teha üks HKS §-s 20 märgitud kohtulahenditest ja puudub õigus menetluse lõpetamiseks

kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Erikaebuses selgitatakse, et aktsiafirma Peipsi Laine pole

kohtult taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, sest kaebaja arvates pole ta seda tähtaega

rikkunud.

Viru Ringkonnakohtu 3. märtsi 1995. a. määruses ei analüüsita erikaebuses esitatud põhjendusi, miks

Ida-Viru Maakohtu määrus selles haldusasjas tuleks tühistada. Ringkonnakohtu määruses

selgitatakse, et kaebuse esitamise ühekuuline tähtaeg ongi mööda lastud ja esimese astme kohus on

omal algatusel lahendanud möödalastud tähtaja ennistamise küsimuse, andmata kaebuse esitajale

võimalust esitada tõendeid tähtaja möödalaskmise põhjuste kohta. Seepärast on ringkonnakohus

tühistanud Ida-Viru Maakohtu 10. novembri 1994. a. määruse aktsiafirma Peipsi Laine kaebuse

esitamise tähtaja ennistamise osas ja selgitanud, et aktsiafirmal Peipsi Laine on õigus pöörduda

tähtaja ennistamise avaldusega Ida-Viru Maakohtusse. Eriarvamusele jäi kohtunik Sirje Adamson,

kes osundas, et kuna esimese astme kohus menetles kohtuistungil kaebust sisuliselt ja teatas

kohtuotsuse kuulutamise aja, siis ennistas kohus tähtaja vaikivalt. Seetõttu ei pea aktsiafirma Peipsi

Laine pöörduma avaldusega tähtaja ennistamiseks Ida-Viru Maakohtusse. Ida-Viru Maakohtu

määruse osaliselt tühistamisel tulnuks asi saata uueks arutamiseks samasse kohtusse teises

koosseisus.

Ringkonnakohtu eelnimetatud määrusele esitas aktsiafirma Peipsi Laine kassatsioonkaebuse. Selle

kaebuse kohaselt on Viru Ringkonnakohus ekslikult asunud seisukohale, et aktsiafirmal Peipsi Laine

tuleks pöörduda tähtaja ennistamiseks avaldusega Ida-Viru Maakohtusse. Kassatsioonkaebuses

väidetakse, et Ida-Viru Maakohus on kaebuse esitamise tähtaja juba ennistanud, sest kohus arutas asja

sisuliselt ja kohtuistungit lõpetades määras kindlaks kohtuotsuse kuulutamise päeva. Kassaator palub

tühistada Viru Ringkonnakohtu 3. märtsi 1995. a. määruse selles haldusasjas ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

HKS § 7 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus halduskohtule seaduses sätestatud tähtajal, kui aga seaduses

sellist tähtaega sätestatud ei ole, siis ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada

saama oma õiguste rikkumisest. HKS § 9 ei nimeta kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamise

kontrollimist ühe toiminguna asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel. Kuid HKS §-de 7, 9 ja

10 mõttest tuleneb, et just selles menetlusstaadiumis kontrollib kohtunik kaebuse esitamise tähtajast

kinnipidamist. Tähtaja rikkumise korral, kui taotlust tähtaja ennistamiseks pole esitatud, jätab

kohtunik määrusega kaebuse käiguta HKS § 10 lg 1 alusel HKS §-s 7 lg 1 märgitud tähtaja rikkumise

tõttu ja teeb kaebuse esitajale ettepaneku esitada möödalastud tähtaja ennistamise avaldus. Selles

avalduses tuleb kaebuse esitajal märkida ka põhjus, miks tähtaegon mööda lastud. Kui kaebuse esitaja

ei ole kohtuniku poolt määratud tähtajaks avaldust esitanud, tagastab kohtunik kaebuse HKS § 10

lg 2 alusel.

HKS § 7 lg 3 ja 4 mõttest tuleneb, et halduskohtunik peab tähtaja ennistamata jätmisel hindama

määruses kaebuse esitaja poolt avaldatud tähtaja möödalaskmise põhjuse mittemõjuvaks. Antud juhul

on esimese astme kohus määruses küll hinnanud tähtaja möödalaskmise põhjuse mittemõjuvaks, kuid

pole tähtaja ennistamise küsimust kohtuistungil arutanudki, muutes sellega kohtuistungi läbiviimise

mõttetuks ja eksitavaks ning on rikkunud menetlusnorme, millele on osundatud HKS §-s 36 lg 2.

Kohtunikul on õigus, tuginedes analoogia alusel HKS §-le 26 lg 4, lahendada asja kohtuliku

läbivaatamise ettevalmistamisel kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimus määrusega, viimata

selleks läbi kohtuistungit.

Kui halduskohtunik on kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisele tähelepanu pööramata vaadanud

asja kohtuistungil läbi, peab ta tegema ühe HKS §-s 19 märgitud kohtulahenditest, sest tal puudub

õiguslik alus tagasi pöörduda tähtaja ennistamise küsimuse juurde. Vaadates asja läbi tähtaja

möödalaskmisele tähelepanu pööramata, on halduskohtunik tähtaja vaikivalt ennistanud. Selles

haldusasjas on esimese astme kohus rikkunud HKS §-de 19 ja 20 sätteid, sest nende kohaselt pole

pärast kohtuistungi lõpetamist võimalik haldusasja menetlemise lõpetamine kaebuse esitamise tähtaja

rikkumise tõttu.

Viru Ringkonnakohtu 3. märtsi 1995. a. määruse kohaselt on Ida-Viru Maakohtu määrus selles osas,

milles loetakse aktsiafirma Peipsi Laine kaebus esitatuks tähtaega rikkudes, seaduslik. Kuna esimese

astme kohus on rikkunud HKS §-de 7, 9 ja 10 sätteid ja mõtet eelosundatud viisil, on ringkonnakohtu

määrus ka selles osas seadusevastane.

Viru Ringkonnakohtu põhjendus esimese astme kohtu määruse tühistamiseks seetõttu, et kohus on

omal algatusel lahendanud möödalastud tähtaja ennistamise küsimuse, andmata kaebuse esitajale

võimalust esitada tõendeid tähtaja möödalaskmise põhjuste kohta, on eksitav ja ringkonnakohtu poolt

juriidiliselt põhjendamata.

Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja Viru Ringkonnakohtu 3. märtsi

1995. a. määrus tühistamisele. Aktsiafirma Peipsi Laine taotlus mõista välja tasu õigusabi eest,

millele Ida-Viru Maavalitsuse esindaja vastu ei vaielnud, kuulub rahuldamisele.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2, 68 lg 3 ja 69 lg 1, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Viru Ringkonnakohtu 3. märtsi 1995. a. määrus haldusasjas nr. II-3-12/95 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada aktsiafirmale Peipsi Laine kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis)

krooni.

Välja mõista Ida-Viru Maavalitsuselt aktsiafirma Peipsi Laine kasuks tasu õigusabi eest 9440

(üheksa tuhat nelisada nelikümmend) krooni.

Määrus jõustub 15. juunil 1995. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton Hele-Kai Remmel Harri Salmann