III-1/3-18/95 · Riigikohus

III-1/3-18/95

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 6. juunil 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja

P. K. meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise kohta.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Narva Linnakohtu 18. aprilli 1994.a. määrusega on loetud tuvastatuks, et P. K. sooritas 8. novembril 1993.a.

KrK § 195 lg 1 tunnustega teo, lüües jalaga katki kaupluse külmleti vitriiniklaasid. Statsionaarse

kohtupsühhiaatriaekspertiisiga tehti kindlaks, et P. K. põeb kroonilist vaimuhaigust paranoidse skisofreenia

kujul ja ta pani toime kriminaalseaduses ettenähtud ühiskonnaohtliku teo süüdimatusseisundis ning ei ole

võimeline esinema kohtus ega kandma karistust. Nendel asjaoludel Narva Linnakohus vabastas P. K.

kriminaalvastutusest ja kohaldas tema suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendit - paigutamist

tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse.

Oma avalduses kohtuvea parandamiseks Narva Linnakohtu määruses P. K. leiab, et ta on ebaõigesti

paigutatud tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse, sest ta ei ole toime pannud tegu, mis tehioludelt

vastab kriminaalkoodeksis ettenähtud esimese astme kuriteo tunnustele. Avaldaja taotleb linnakohtu määruse

tühistamist ja enda paigutamist tavalise järelevalvega psühhiaatriahaiglasse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,

milles ta toetab avaldust

t u v a s t a s:

KrK §-s 195 lg 1 nähakse huligaansuse eest karistusena ette rahatrahv või arest. KrK § 72 lg 4 järgi on tegu,

mille eest võidakse karistada rahatrahvi või arestiga, kolmanda astme kuritegu. KrK § 591 lg 1 sätestab, et

tavalise järelevalvega psühhiaatriahaiglasse võib kohus paigutada vaimuhaige, kes on pannud toime teo, mis

tehioludelt vastab teise või kolmanda astme kuriteo tunnustele. Seega on Narva Linnakohus ekslikult

paigutanud P. K. tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse.

Õige ei ole ka Narva Linnakohtu seisukoht vabastada P. K. kriminaalvastutusest, sest niisugust

kriminaalvastutusest vabastamise alust nagu süüdimatusseisund seaduses ei sätestata. KrMK § 286 lg 1

kohaselt süüdimatusseisundis ühiskonnaohtliku teo toimepannud isiku suhtes teeb kohus kriminaalasja

lõpetamise määruse ja kohaldab tema suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendeid.

Juhindudes KrK §-dest 59, 591 , KrMK § 286 lg 1, AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p.3 ja 65 lg 3 Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Narva Linnakohtu 18. aprilli 1994.a. määrus ja lõpetada menetlus P. K. suhtes, kohaldades

meditsiinilise iseloomuga sunnivahendina tema paigutamist tavalise järelevalvega

psühhiaatriahaiglasse.

2. P. K. avaldus rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 6. juunil 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe