III-2/2-8/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed T. Vernik ja H. Jõks, Aare Pällini Aare Pällini teistmisavalduse Järva Maakohtu 12. aprilli 1994. a. otsusele Liivi Pällini hagis
Legislator headnote
AI generatedIII-2/2-8/95 · Riigikohus: Odar, liikmed T. Vernik ja H. Jõks, Aare Pällini Aare Pällini teistmisavalduse Järva Maakohtu 12. aprilli 1994. a. otsusele Liivi Pällini hagis
Full text
III-2/2-8/95
M Ä Ä R U S
Tartus, 6. juunil 1995. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed T. Vernik ja H. Jõks, Aare Pällini
osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 29. mail 1995. a. läbi
Aare Pällini teistmisavalduse Järva Maakohtu 12. aprilli 1994. a. otsusele Liivi Pällini hagis
Aare Pällini vastu abielu lahutamiseks ja alimentide nõudes.
Järva Maakohtu 12.04.1994. a. otsusega lahutati Liivi ja Aare Pällini abielu, lapsed jäeti ema juurde
ja kostjalt nõuti sisse alimendid laste ülalpidamiseks.
Teistmisavalduses ja selle täienduses palutakse kohtuotsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks
samale kohtule järgmistel põhjustel: 1) kostjat kohtuistungile ei kutsutud, ajalehekuulutuse
avaldamisega rikuti TsKS § 25 lg 5 sätteid, eelmenetlust läbi ei viidud, põhjendamatult arutas
kohtunik asja ainuisikuliselt ja kohtul puudus alus tagaseljaotsuse tegemiseks; 2) kohus ei ole
kindlaks teinud abikaasade edasise kooselu ja perekonna säilitamise võimatust. Tuvastatud ei ole
kostja seisukohta laste elukoha suhtes. Seega laste ema juurde jätmine poolte kokkuleppel on
põhjendamatu. Laste elukoha otsustamiseks ei kaasatud eestkosteasutust.
Ajalehes "Rahva Hääl" tagaseljaotsuse resolutsiooni ilmumise ajal polnud kostja Eestis ja otsusest sai
teada 28.02.1995. a.
Liivi Pällini (Rehela) vastuses palutakse teistmisavaldus rahuldamata jätta.
Kolleegium leidis, et teistmiseks puudub seaduslik alus ja teistmisavaldus tuleb rahuldamata jätta.
TsKS § 350 järgi on uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise aluseks olulised asjaolud, mis ei olnud
ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud kui uued asjaolud mõjutasid kohtuotsuse
tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks.
Protsessiõiguse- või materiaalõiguse normi väidetav rikkumine ei ole uus oluline asjaolu ega ole
kohtuotsuse teistmise aluseks.
Juhindudes TsKS §-st 354 lg 3 kolleegium
m ä ä r a s:
Jätta Aare Pällini avaldus Järva Maakohtu 12. aprilli 1994. a. otsuse teistmiseks rahuldamata.
Eesistuja J. Odar
Liikmed T. Vernik, H. Jõks