III-2/2-7/95 · Riigikohus

III-2/2-7/95

M Ä Ä R U S

Tartus, 6. juunil 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hagejate

esindaja vandeadvokaat N. Kõivu ja kostja esindaja vandeadvokaat A. Kulli osavõtul vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 29. mail 1995. a.

hagejate Boris Jakovlevi ja Tõnu Posti teistmisavalduse alusel Tartu Ringkonnakohtu

5. detsembri 1994. a. otsuse Boris Jakovlevi ja Tõnu Posti hagis Viiratsi Riigimajandi vastu

töölepingu jätkuvaks tunnistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest töötasu nõudmiseks.

16. veebruaril 1994. a. esitatud hagis palusid Tõnu Post ja Boris Jakovlev lugeda nende töölepingud

Viiratsi Riigimajandiga jätkuvaks, kohustada majandit täitma töölepinguid ja mõista kostjalt välja

töötasu sunnitud töölt puudumise aja eest. Hagiavalduse kohaselt töötas T. Post majandis sidetehnik-

montöörina ja B. Jakovlev side- ja automaatikaseadmete häälestajana. Omandireformi käigus

erastasid hagejad tervikvara "Side" tööosakute eest. 1. detsembril 1993. a. anti T. Postile üle hagejate

tööraamatud, töölepingud ja kaadriarvestuse kaardid. 24. detsembril 1993. a. anti B. Jakovlevile üle

tervikvara "Side" maksumusega 4393 krooni. Alates 1. detsembrist 1993. a. hagejatele majandis tööd

ei antud ning selgitati neile, et uueks tööandjaks saab olla tervikvara baasil loodud juriidiline või

füüsiline isik töölepingu seaduse § 6 alusel. Hagejad leidsid, et neile ei ole koos varaga üle antud

tööandja õigusi ja kohustusi, nende töölepingud majandiga on lõpetamata, neil on õigus pidada

töölepinguid jätkuvaks ning nõuda majandilt töötasu sunnitud töölt puudumise aja eest TLS § 38

alusel, mis sätestab tööandja vastutuse töötaja tööle mittelubamisel ja § 142 alusel, mis sätestab

töövaidluse alluvuse kohtule.

Viljandi Maakohtu 11. mai 1994. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse motiivide kohaselt oli

hagi aegunud, sest hagi esitati üle kuu aja hiljem päevast, mil hagejad said teada oma õiguste

rikkumisest (TLS § 143). Viiratsi majandi reformikava nägi ette, et varade erastajad võtavad uute

omanikena üle kõik tööandja kohustused tervikvarade töötajate ees. Sidesüsteem erastati tervikvarana

ning anti üle B. Jakovlevile. Teisele erastajale T. Postile anti üle hagejate tööraamatud ja

dokumendid. Erastamise tingimuseks oli tööhõive tagamine. TLS § 6 kohaselt läksid kõik tööandja

õigused ja kohustused üle hagejatele. Asjaolu, et kostja ei teinud töösuhte lõpetamise kandeid

tööraamatusse, ei tähenda töösuhte jätkumist majandiga pärast 1. detsembrit 1993. a. Asjaolu, et

kostja ei andnud tervikvara erastamisel hagejatele üle kogu sidetehnikat (sidekaableid, osa telefone),

ei tulene tööõiguslikest suhetest, vaid see on tsiviilõigusliku vaidluse esemeks. Kohus jättis hagi

rahuldamata TLS § 6 alusel, mis sätestab töölepingu kehtivuse ettevõtte reorganiseerimisel, alluvuse,

omaniku või omandivormi muutumisel ja § 143 alusel, mis sätestab töövaidlusega kohtusse

pöördumise tähtaja.

Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Otsuse motiivide kohaselt oli hagi aegunud,

sest TLS § 143 kohaselt võib töölepinguseaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks

pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul arvates päevast, mil pooled said teada või oleksid pidanud teada

saama oma õiguste rikkumisest. Hagejad said oma õiguste rikkumisest teada 1. detsembril 1993. a.,

kui kostja neile enam tööd ei andnud. Hagi esitati 16. veebruaril 1994. a., s. o. üle kuu aja hiljem

seadusega kehtestatust. Aktiga 1. detsembrist 1993. a. andis majand T. Postile üle hagejate

tööraamatud, kaadriarvestuse kaardid ja töölepingud seoses tööandja kohustuste üleandmisega.

Dokumentide üleandmise juures oli ka B. Jakovlev. Aktiga 24. detsembrist 1993. a. andis majand B.

Jakovlevile üle tervikvara "Side". Akti punktiga 4 pandi B. Jakovlevile kohustus vara sihipäraselt

kasutada, tagada telefoni- ja raadioseadmete teenindamine ja remont ning tagada senine tööhõive

ilma olulise vähenemiseta kuni 1. jaanuarini 1999. a. Seega olid hagejad teadlikud neile tööandja

kohustuste üleminekust. Muus osas tugines ringkonnakohus maakohtu otsuse motiividele.

Teistmisavalduses palusid B. Jakovlev ja T. Post Tartu Ringkonnakohtu 5. detsembri 1994. a. otsused

tühistada, sest pärast kohtuotsust on ilmnenud uued asjaolud, mis avaldajatele varem teada polnud.

Vabariigi Tööinspektsiooni kirjaga nr. 6-5/350v 28. detsembrist 1994. a. ja Viiratsi Vallavolikogu

23. märtsi 1995. a. otsusega nr. 30 on tõendamist leidnud, et hagejatele müüdud raadiojaamad ja

nende ekspluateerimiseks vajalikud seadmed ei olnud tervikvarana käsitletavad. Hagejatel ei olnud

võimalik seetõttu oma endist tööd jätkata. Tervikvara puudumine välistab TLS § 6 kohaldamise, sest

tervikvara müümine töölepingut ei lõpeta, tööleping loetakse jätkuvaks tervikvara ostjaga. Kuna

hagejatele ei müüdud tervikvara, vaid osa sellest, siis ei ole võimalik tööd endisel viisil jätkata.

Hagejad ei saa ise oma tööraamatusse sissekandeid teha ega iseendaga töölepingut sõlmida (TLS

§ 1). Hagejatele ei olnud teada, et neile müüdud vara ei olnud tervikvara ning see on uus asjaolu

kohtuotsuse teistmiseks.

Vastuses teistmisavaldusele palus Viiratsi Riigimajand jätta kohtuotsuse muutmata. Hagejad on

vaidlustanud töölepingu jätkuvuse ning teistmisavalduses sellele lisaks veel majandi ühe tervikvara

koosseisu. Majandi reformikava tervikvarade koosseisu saab muuta vaid üldkoosolek ja

reformikomisjon. Tervikvarast "Side" on juttu olnud kõigis kohtutes ja selle koosseis ei ole mingi uus

asjaolu. Tööinspektsiooni pädevusse ei kuulu Viiratsi Riigimajandi reformi tõlgendamine. Hagejad ei

vaidlustanud oma töösuhteid majandiga seadusega ettenähtud ühe kuu jooksul.

Kolleegiumi istungil palus hagejate esindaja vandeadvokaat N. Kõiv teistmisavalduse rahuldada.

Kostja esindaja vandeadvokaat A. Kull palus kohtulahendid jätta muutmata.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle teistmiseks ei

ole alust.

TsKS § 350 lg 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud otsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude

ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud

asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks.

Teistmise aluseks pidasid hagejad kahte uut tõendit erastatud vara terviklikkuse hindamise kohta.

Sellised juriidilist tähtsust omavad tõendid, mis tekkisid pärast kohtuotsuse tegemist ja mis

kinnitavad või kummutavad fakte, mida kohus juba arutas, ei ole teistmise aluseks. Asjaolu, et

tegemist ei olnud side tervikvaraga, vaidlustasid hagejad maa- ja ringkonnakohtus ning kohtud on

sellele oma hinnangu andnud.

Juhindudes TsKS §-st 354 lg 3 kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Boris Jakovlevi ja Tõnu Posti avaldus Tartu Ringkonnakohtu 5. detsembri 1994. a. otsuse

teistmiseks rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, T. Vernik