III-2/1-29/95 · Riigikohus

III-2/1-29/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 31. mail 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, kassaatori

esindaja vandeadvokaat K. Bachmanni osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 22. mail 1995. a.

AS A.O. Imbi kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 20. detsembri 1994. a. otsuse

RE Eesti Kütuse hagis AS A.O. Imbi vastu 760 667 krooni nõudes.

RE Eesti Kütus apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tartu Ringkonnakohus 20. detsembri 1994. a.

otsusega Põlva Maakohtu 6. juuni 1994. a. otsuse RE Eesti Kütus hagis A.O. Imbi vastu 760 667

krooni nõudes, materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning tegi asjas uue otsuse.

RE Eesti Kütuse hagiavalduse kohaselt hankis kostja A.O. Imbi hagejale 1992. a. naftasaadusi. 12.

jaanuaril 1993. a. koostatud vastastikuste kohustuste täpsustamise protokolli järgi oli ostja RE Eesti

Kütuse võlg müüjale A.O. Imbile 421 663,77 USD. Ostja kohustus võla 421 663,77 USD tasuma

müüjale 13 päeva jooksul peale protokollile allakirjutamist. Nimetatud võlasumma tasumisega

viivitamisel kohustus ostja tasuma müüjale viivist 0,5 % võlasummast iga tasumisega viivitatud

päeva eest.

Hagiavalduses leiab Eesti Kütus, et tehes võlgnevuse katteks kostjale makseid alates 5. veebruarist

1993. a. kuni 6. maini 1993. a. maksis ta 686 617,18 USD vaja oleva 561 529,03 USD asemel (421

663,77 USD põhivõla summa pluss 139 865 USD viivist).Seega oli ekslikult enam makstud 125

088,15 USD. A.O. Imbi tagastas 67 872,98 USD, RE Eesti Kütus on A.O. Imbilt kinni pidanud 12

144 kr. 05 s. Seega moodustab kostja võlg hagejale 760 067 krooni.

Apellatsioonikohus leidis, et hagi rahuldamata jätmisel on maakohus ebaõigesti viidanud TsK § -le

477. Viivis 0,5 % võlasummast tuleneb lepingulisest vahekorrast ning seda asjaolu pooled

vaidlustanud ei ole. Kuna pooled olid kokku leppinud ainult viivise suuruse, mitte aga viivise

arvestamise korda, siis tuleb lähtuda TsK § -st 190, mille kohaselt seoses kohustise täitmise tagamise

vahendi lisamisega kohustise juurde tekib uus kohustis (õigussuhe) ja seda tuleb lugeda täiendavaks

selle kohustise juures, mille täitmist ta tagab. Kuna viivis on seaduse järgi täiendav kohustis, mis ei

muutu võla osaks, siis ilma seadusliku aluse või poolte kokkuleppeta ei ole põhjendatud viiviste

eelisjärjekorras kustutamine.

Hageja ja kostja arvestasid viivist erineva metoodika järgi. A.O. Imbi pidas õigeks hagejalt laekunud

summadelt esmalt maha arvata viivised ning seejärel kasutada ülejäänud summasid põhivõlgnevuse

kustutamiseks. RE Eesti Kütus arvestas esimesel korral viivist 11 päeva eest kogu võlasummalt, igal

järgmisel korral alates eelmisest maksest kuni järgmise makseni. Sealjuures arvestas RE Eesti Kütus

makstud summad maha võlasummast ning viivised tasus hiljem.

Kassaator A.O. Imbi palub ringkonnakohtu 20. detsembri 1994. a. otsuse tühistada ja asjas menetluse

lõpetada. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus kohaldas hagi rahuldamisel vääralt TsK § 190, kuna

vastavalt TsK § -le 231 tuleb viivituse puhul rahalistes kohustistes seadust rakendada vaid juhul, kui

lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kuna leping nägi ette 0,5 % viivise tasumise võlasummalt, s. o.

2108,32 USD päevas, kui lepingut ei täideta tähtaegselt, siis tulnuks kohaldada lepingu sätteid.

Kohustise osalist täitmist ning viivise proportsionaalset vähendamist leping ette ei näinud.

Vastustaja RE Eesti Kütus palub jätta ringkonnakohtu 20. detsembri 1994. a. otsuse muutmata.

Vastustaja leiab, et ringkonnakohus on hagi rahuldamisel õigesti kohaldanud TsK § 190.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 20. detsembri 1994. a. otsus tuleb tühistada materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu. Apellatsioonikohus leidis õigesti, et viiviste eelisjärjekorras

kustutamine võib toimuda lepingust või seadusest tuleneval alusel, kuid jättis tuvastamata, milles

seisnes hageja väidetav eksimus võla ja viiviste tasumisel ning kas ja kuidas on see seotud viiviste

eelisjärjekorras kustutamisega. Vastavalt 12. jaanuari 1993. a. protokollile kohustus RE Eesti Kütus

võla 421 663,77 USD A.O. Imbile tasuma 13 päeva jooksul, s. o. 25. jaanuariks 1993. Ostja aga

alustas makseid 5. veebruarist 1993. a. ja jätkas võla tasumist osade kaupa kuni 6. maini 1993. a.

Asjaolu, et müüja võttis ositi täitmise vastu, ei anna ostjale alust vaidlustada kokkuleppe sisu - tasuda

täitmisega viivitamisel müüjale viivist 0,5 % võlasummast 421 663,77 USD iga tasumisega viivitatud

päeva eest. Ringkonnakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei arvesta kostja vastuväited, et

väidetav enammaks 760 667 krooni tuleneb poolte kokkuleppest maksta viivist 0,5 % võla

kogusummalt. Seega ei saa asja materjalide alusel täitmisega viivitanud võlgniku väidetavalt

enammakstud summa tagastamisnõude rahuldamisel lähtuda TsK § -st 190.

Asudes seisukohale, et hagi rahuldamata jätmisel on maakohus ebaõigesti viidanud TsK § -le 477,

sest viidatud paragrahv kuulub kohaldamisele, kui vara omandati ilma seaduse või tehinguga

kindlaksmääratud aluseta teise arvel, on ringkonnakohus jätnud otsuses üldsegi märkimata, millisel

materiaalõiguse normil põhineb kostjalt 760 667 krooni väljamõistmine.

Kolleegium jätab tähelepanuta kassaatori taotluse asjas menetluse lõpetamiseks, kuna kaebuses ei ole

näidatud selle alust.

Juhindudes TsKS § -st 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. detsembri 1994. a. otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule

Kaebus rahuldada.

Tagastada AS -le Imbi 16. jaanuaril 1995. a. Põhja - Eesti Panga Tartu filiaali tasutud kautsjon

5000 (viis tuhat) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, J. Luik