III-1/1-36/95 · Riigikohus

III-1/1-36/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 30. mail 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. H. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p. 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu A. H. ja tema kaitsjad vandeadvokaat S. Must ja

vandeadvokaat M. Malõsev ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Tallinna Linnakohtu 17. jaanuari 1995. a. otsusega mõisteti A. H. süüdi ja teda karistati KrK 1411 lg 3 p. 1

järgi vabadusekaotusega 3 aastat KrK § 47 alusel tingimisi ühe aasta ja kuuekuulise katseajaga. Tsiviilhagi

rahuldati osaliselt ning A. H. mõisteti välja 47 278 kr. 60 s. V. M. kasuks.

A. H. tunnistati süüdi selles, et tema, töötades ajavahemikus 9. veebruarist 1993. a. kuni 15. juunini 1993. a.

kaupluse "X" direktorina, riisus ametiseisundi kuritarvitamise teel kauplusest tema varalisel vastutusel

olevaid rahalisi vahendeid 47 278 kr. 63 s. Kaupluse raamatupidamine ei kajastanud õigesti tegelikku

olukorda. A. H. korraldusel jätsid müüjad osa kaupu kas kassast või müüjate zurnaalist läbi kandmata. Nende

müügist saadud raha anti A. H. kätte. Osa kaupu kanti kassast läbi, kajastamata seda müüjate zurnaalis.

Samuti võttis A. H. ise raha kassast ja talle anti arvele võtmata kauba müügist saadud raha.

Tallinna Linnakohtu 17. jaanuari 1995. a. otsuse peale esitasid kohtualune A. H. ja tema kaitsja

vandeadvokaat M. Malõsev apellatsioonkaebuse, taotledes kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva

kohtuotsuse tegemist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 1995. a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu

17. jaanuari 1995. a. otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 1995. a. otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse

kohtualune A. H. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse kohtu järeldus sellest, et kaupluse raamatupidamine oli

viidud tahtlikult olukorda, kus see ei kajastanud tegelikkust. Samuti vaidlustatakse raamatupidamiseksperdi

H. M. objektiivsus ja eksperdiarvamus. Kuna kriminaalasja tehiolud ei ole selgitatud igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt, taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 1995.a. otsuse

tühistamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi

arvamuse, milles ta ei toetanud kassatsioonkaebust,

t u v a s t a s :

Tallinna Linnakohtu 17. jaanuari 1995. a. otsusega loetakse tõendatuks, et kaupluse "X" direktor A. H. riisus

ajavahemikus 9. veebruarist 1993. a. kuni 15. juunini 1993. a. ametiseisundi kuritarvitamise teel 47 278 kr.

63 s. Sama nenditakse ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 1995. a. otsuses.

Riisumise ulatuse kindlakstegemisel on kohtulahendites lähtutud raamatupidamisekspertiisi 18. märtsi

1994. a. aktis esitatud eksperdijäreldustest (tl. 249) ja eksperdi H. M. arvamusest eksperdi T. M.

12. detsembri 1994. a. raamatupidamisliku ekspertiisi kohta (t. 397).

Raamatupidamisekspertiis, mille tegi Eesti Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo vanemekspert H. M.,

määrati 29. novembril 1993. a. A. H. esitati süüdistus 27. aprillil 1994. a. ja teda tutvustati kriminaaltoimiku

kõigi materjalidega 19. mail 1994. a. Pärast seda peeti 27. mail 1994. a. vajalikuks süüdistatavale tutvustada

veel ekspertiisimäärust (tl. 225, 227). Süüdistatav A. H. keeldus ekspertiisimäärusega tutvumisel talle tema

õiguste selgitamise kohta tehtud märkusele alla kirjutamast.

Tallinna Linnakohtus korraldati 8. detsembril 1994. a. raamatupidamisekspertiis kordusekspertiisina, mille

tegi T. M. Ekspertiisiga selgitati puudujääk 18 793 kr. 25 s. (tl. 400).

Eksperdi T. M. järeldusi, samuti eksperdi H. M. arvamust teise eksperdi järelduste kohta ja tema täpsustusi

esmaekspertiisiga tehtud järeldustes ei saa pidada kohtulikeks tõenditeks, kuna ekspertiisi korraldamisel

kohtus on rikutud KrPK §-des 223 lg 1, ja 251 esitatud nõudeid. Ekspertiisi tegemiseks peab kohus koostama

nõupidamistoas motiveeritud ekspertiisimääruse ja vormistama selle toimikusse eraldi võetava dokumendina.

Eksperdil ei ole lubatud lahendada oma arvamuses küsimusi, mis seonduvad tõendite hindamisega. Samuti ei

võinud kohus vastavalt KrPK §-le 48 lg 2 kasutada tõenditena eksperdi ülekuulamisel saadud vastuseid.

Süüdimõistetu A. H. ning tema kaitsjad vandeadvokaat S. Must ja vandeadvokaat M. Malõsev vaidlustavad

eksperdijärelduste õigsuse ja taotlevad raamatupidamisekspertiisi korraldamist kordusekspertiisina

süüdimõistetu juuresolekul.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud.

Kuna raamatupidamisekspertiis tehti enne A. H. süüdistatavana vastutusele võtmist, ei olnud tal võimalik

kasutada KrPK §-s 157 lg 2 sätestatud õigust viibida uurija loal ekspertiisi tegemise juures ja anda eksperdile

seletusi ning esitada küsimusi.

Süüdimõistetu juuresolek ja tema seletused on vajalikud ka seetõttu, et raamatupidamisekspertiisi

uurimismaterjali hulgas oli dokumente, millel oli tehtud parandusi (tl. 435). Samuti on kordusekspertiisi

puhul võimalik analüüsida ekspertiisiaktis süüdimõistetu A. H. vastuväiteid.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea õigeks, et isikule, keda süüdistatakse suure ulatusega riisumises, ei

anta võimalust raamatupidamisekspertiisi korraldamisel kasutada KrMK §-s 157 lg 2 sätestatud õigusi.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 2 ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

13. märtsi 1995. a. otsus ja Tallinna Linnakohtu 17. jaanuari

1995. a. otsus ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Süüdimõistetu A. H. kassatsioonkaebus rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 30. mail 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep