III-2/3-14/95 · Riigikohus

III-2/3-14/95

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 30. mail 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed: H. Jõks ja J. Luik, Arvi Lindemäe

esindaja vandeadvokaat K. Kägi osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 22. 05. 1995. a.

Arvi Lindemäe kohtuvigade parandamise avalduse alusel Harju Rajooni Rahvakohtu 08. 12.

1960. a. ja Eesti NSV Ülemkohtu Tsiviilasjade Kohtukolleegiumi 30.12.1960. a. määruse

Lindemäe Johannese hagis Klausner Elviine vastu pärimisõiguse alusel omandiõiguse

tunnistamiseks.

Eesti NSV Ülemkohtu Tsiviilasjade Kohtukolleegiumi 30.12 1960. a. määrusega jäeti jõusse Harju

Rajooni Rahvakohtu 08. 12. 1960. a. otsus. Rahvakohtu otsusega jäeti rahuldamata Johannes

Lindemäe hagi Klausner Elviine vastu pärimisõiguse alusel omandiõiguse tunnistamiseks

majavaldusele Harju rajoonis Nabala külanõukogus.

Kohtukolleegium leidis, et majavaldus kuulus hageja vennale Lindemäe Eduardile, kes 1941. a.

mobiliseeriti Nõukogude Armeesse ja kes 1943. a. jäi teadmata kadunuks. 09. 04. 1960. a. tunnistati

Eduard Lindemäe surnuks. Hageja tema seadusejärgse pärijana taotles notarilt pärimisõigusõiguse

tunnistuse väljaandmist. Kuna Klausner Elviine oma avalduses notarile väitis, et ta oli Eduard

Lindemäega kuni 1941. a. ühises talundiperes ja majandas talu kuni 1954. a., siis notar pärimisõiguse

tunnistust hagejale ei andnud, sest pärand majavalduse näol ei avanenud. Kohtukolleegiumi määruses

märgitakse, et majavaldus ei ole Eduard Lindemäelt võõrandatud ja kuulub talle. E. Lindemäe

surnuks tunnistamisest alates avanes pärand varale ja hageja on pärandi vastu võtnud. Hageja venna

omandiõigust rikuti 1946. a., kui majavaldus anti kasutada kodanik Talpasele. Hageja omandiks ei

saa aga majavaldust tunnistada, sest juba pärandi avanemise ajaks ei saanud hageja majavaldust

endale nõuda aegumise tõttu.

Kohtuvigade parandamise avalduses palub Johannes Lindemäe poeg Arvi Lindemäe mõlemad

kohtulahendid tühistada ja uue otsusega tema nõuded rahuldada. Avalduses leitakse, et hagi

rahuldamata jätmine aegumise tõttu on ebaõige.

Kolleegium leidis, et kohtulahendid kuuluvad tühistamisele TsKS § 355 p. 1 alusel materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

Kohtukolleegium on tuvastanud, et majavaldust ei ole Eduard Lindemäelt võõrandatud ja ta kuulutati

surnuks 09. 04. 1960. a.. Hagi esitati kohtusse 20. 10. 1960. a.. Enne Eduard Lindemäe surnuks

kuulutamist puudus J. Lindemäel õiguslik alus nõuda venna pärijana omandiõiguse tunnistamist

majavaldusele. Eesti NSV territooriumil kehtinud Tsiviilkoodeksi § 44 kehtestas eraisikute vahel

tekkivatele vaidlustele kolmeaastase aegumistähtaja, mille kulgemine sama koodeksi § 45 kohaselt

algas hetkest, mil tekkis õigus hagi esitamiseks. Seega on väär kohtukolleegiumi seisukoht, et hagi oli

aegunud juba pärandi avanemise ajaks.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb kõigepealt võtta seisukoht protsessiosaliste suhtes.

Juhindudes TsKS §-st 357 ja 354 lg 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Harju Rajooni Rahvakohtu 08. 12. 1960. a. otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu

Tsiviilasjade Kohtukolleegiumi 30. 12. 1960. a. määrus ning saata asi uueks läbivaatamiseks

Harju Maakohtusse.

Avaldus rahuldada.

Tagastada Arvi Lindemäele 13. 02. 1996. a. Põhja - Eesti Panka tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

Eesistuja: J. Odar

Liikmed: H. Jõks, J. Luik