III-2/1-30/95 · Riigikohus

III- 2/1-30/95

M Ä Ä R U S

Tartus, 30. mail 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 22. mail 1995. a.

Ettevõtte "Haljala Varahoidja" erikaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu 17. veebruari 1995. a.

määruse, millega keelduti Ettevõtte "Haljala Varahoidja" hagi Aksiaseltsi "Vilis" vastu

laenulepingu kehtetuks tunnistamiseks, vara tagasinõudmiseks ja laenuprotsentide nõudmiseks

vastuvõtmisest.

Lääne - Viru Maakohtule esitatud hagis palus Ettevõte "Haljala Varahoidja" TsK § 51 alusel

tunnistada kehtetuks Haljala Põllumajandusühistu ja AS Vilis vahel 20. jaanuaril 1993. a. sõlmitud

laenulepingu nr. 12 koos lisadega, kohustada AS -i Vilis tagastama laenulepingute järgi saadud põhi-

ja käibevahendid maksumusega 257899 krooni Haljala Põllumajandusühistu õigusjärglasele

Ettevõttele "Haljala Varahoidja" ja välja mõista hageja kasuks laenuprotsendid 26489 krooni. Hageja

tasus riigilõivu 1924 krooni 50 senti.

Maakohtu 12. septembri 1994. a. määrusega keelduti avalduse vastuvõtmisest TsKS § 148 lg. 1 p. 11

alusel, sest riigilõiv 8437 krooni hagihinnalt 257899 krooni oli tasumata.

Viru Ringkonnakohtu 17. veebruari 1995. a. määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata põhjusel, et

TsKS § 46 lg. 1 punktide 2, 9 ja 10 alusel määratakse hagihind kindlaks vara nõudmise hagides

hagetava vara väärtusega, hagides omandiõiguse tunnistamiseks varale vara maksumusega ja mitmest

iseseisvast nõudest koosnevateshagides kõikide nõuete kogusummaga. Hageja esitatud nõuete summa

oli 284388 krooni. Hageja tasutud riigilõiv 1924 kr. 50 s. ei olnud piisav ja on hagi vastuvõtmisest

keeldumise aluseks.

Erikaebuses palus hageja ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus tunnistades õigeks

hageja poolt tasutud riigilõivu suuruse. Hageja arvates ei ole tegemist varale omandiõiguse

tunnistamisega, vaid TsK § 51 lg. 2 sätetest tuleneva restitutsiooniga, sest lepingu kehtetuks

tunnistamisel tuleb kummalgi poolel tagastada teisele poolele kogu lepingu järgi saadu. Sellega

ennistub lepingueelne olukord ja seda ei saa samastada varalise nõudega.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei

ole alust.

Riigilõivuseaduse lisa 1 punkt 1.5 kohaselt tuleb kohtusse esitatava mittevaralise hagiavalduse eest

tasuda riigilõivu 40 krooni. Ringkonnakohus märgib õigesti, et hageja on esitanud kolm nõuet.

Tehingu kehtetuks tunnistamisel TsK § 51 alusel kaasneb kummagi poole kohustus tagastada teisele

poolele kogu tehingu järgi saadu. Restitutsiooni kohaldab kohus tehingu kehtetuks tunnistamisel alati,

kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus märgib õigesti, et käesolevas vaidluses on

tehingu kehtetuks tunnistamise sisuks varaline ja rahaline nõue. Varalised nõuded põhi- ja

käibevahendite tagasisaamiseks ning laenuprotsentide väljamõistmiseks kostjalt on aga hinnalised

hagid ning neilt tuleb tasuda riigilõivu vastavalt vara maksumusele ja rahalise nõude suurusele

(riigilõivuseaduse lisa 1 punkt 1.1 ja TsKS § 46 lg. 1 p. -d 1, 2, 9 ja 10).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS § -st 346 p. 1 kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta muutmata Viru Ringkonnakohtu 17. veebruari 1995. a. määrus ja erikaebus

rahuldamata.

Eesistuja: J. Odar

Liikmed: H. Jõks, T. Vernik