III-3/1-8/95 · Riigikohus

III-3/1-8/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 26. mail 1995. a.

Projekteerimise Instituudi EKE Projekt ja aktsiaseltsi Eesti Külaehitus kassatsioon-kaebuse

läbivaatamine HKS §-de 3 lg 2 p. 1, 19 lg 5 ja 36 lg 2 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 25. mail 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Projekteerimise Instituudi EKE Projekt ja

aktsiaseltsi Eesti Külaehitus kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

23. veebruari 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-19/95. Protsessiosalistena võtsid istungist osa

Projekteerimise Instituudi EKE Projekt esindaja vandeadvokaat Jüri Raidla, aktsiaseltsi Eesti

Külaehitus esindaja vandeadvokaat Hasso Lepik ning osaühingu EKE Projekt esindajad osaühingu

juhatuse esimees Rein Kontus, osaühingu peadirektor Jaak-Hillar Hannus ja vandeadvokaat Leo

Urge. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

Tallinna Linnavalitsuse 30. juuli 1993. a. korralduse nr. 687-k punktiga VI anti asutamisluba

osaühingule EKE Projekt. Selle sätte kohaselt on OÜ EKE Projekt Projekteerimise Instituudi EKE

Projekt õigusjärglane. Õigusjärglus on tuletatud OÜ EKE Projekt asutamislepingust, mille 20. mail

1993. a. sõlmisid PI EKE Projekt töötajate poolt moodustatud aktsiaseltside juhatuste esimehed. PI

EKE Projekt ei olnud OÜ EKE Projekt asutamislepingu pooleks.

PI EKE Projekt ja AS Eesti Külaehitus esitasid 29. juunil 1994. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse,

milles palusid tunnistada Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 1993. a. korralduse nr. 687-k täielikult

seadusevastaseks ja teha linnavalitsusele ettekirjutuse see korraldus tühistada. Tallinna Halduskohtu

29. juuli 1994. a. otsusega haldusasjas nr. I-3-232/94 tunnistati selle korralduse punkt VI täielikult

seadusevastaseks ja tehti linnavalitsusele ettepanek korraldus tühistada.

OÜ EKE Projekt esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

Tallinna Halduskohtu 29. juuli 1994. a. otsus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

16. septembri 1994. a. määrusega haldusasjas nr. II-3-126/94 lõpetati HKS § 29 alusel

apellatsioonimenetlus ja tagastati kaebus selle esitajale. Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis, et

kuna OÜ EKE Projekt ei olnud Tallinna Halduskohtus protsessiosaline, siis ei olnud tal HKS § 23

alusel õigust esitada apellatsioonkaebust. HKS § 23 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise

õigus ainult protsessiosalisel.

OÜ EKE Projekt esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles taotles Tallinna Ringkonnakohtu

16. septembri 1994. a. määruse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule teises koosseisus põhjusel, et ringkonnakohtu halduskolleegium rikkus oluliselt

HKS § 23 ja 12 lg 1 p. 1. Kaebuse kohaselt puudus Projekteerimise Instituudil EKE Projekt õigus

esitada kaebust Tallinna Halduskohtule, sest tema tegevus juriidilise isikuna oli kaebuse esitamise

ajaks lõppenud, õigusjärglaseks ja seaduslikuks protsessiosaliseks on OÜ EKE Projekt.

Riigikohtu halduskolleegiumi 25. novembri 1994. a. määrusega haldusasjas nr. III-3/1-11/94 tühistati

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 16. septembri 1994. a. määrus ja saadeti asi uueks

läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määrus

tühistati põhjusel, et Tallinna Halduskohus ei kaasanud protsessi osaühingut EKE Projekt. Riigikohtu

halduskolleegium leidis, et esimese astme halduskohus peab põhiseadusliku kaebeõiguse tagamiseks

asja läbivaatamisele täiendavalt kaasama isiku, kelle kaasamata jätmine võiks kaasa tuua kohtuotsuse

tühistamise HKS § 36 lg 1 p. 2 alusel analoogiliselt TKS §-s 318 lg 1 p. 3 märgitud protsessinormide

rikkumise tagajärjele.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. veebruari 1995. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-19/95

tühistati Tallinna Halduskohtu 26. juuli 1994. a. otsus ja lõpetati asja menetlus. Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegium leidis, et HKS § 3 lg 2 p. 1 kohaselt ei kuulu PI EKE Projekt ja AS Eesti Külaehitus

kaebus halduskohtu pädevusse, kuna see on seotud samade isikute poolt Tallinna Linnakohtusse OÜ

EKE Projekti vastu esitatud hagiga, milles taotletakse osaühingu asutamisaktide kehtetuks

tunnistamist ja tema tegevuse lõpetamist. Tallinna Linnavalitsuse 30. juuli 1993. a. korraldus nr. 687-

k, millega anti asutamisluba osaühingule EKE Projekt, on tsiviilõigusliku iseloomuga õigusakt, sest

selle andmine tuleneb otseselt tsiviilseadusandlusest, mitte aga kohaliku omavalitsuse avalik-

õiguslikke funktsioone reguleerivast normatiivaktist. Ettevõtteseaduse § 23 kohaselt on ettevõtte

tegevuse lõpetamise üheks aluseks kohtu poolt ettevõtte asutamisdokumentide kehtetuks

tunnistamine. HKS § 20 lg 1 kohaselt tunnistab halduskohus õigusakti mitte kehtetuks, vaid osaliselt

või täielikult seadusevastaseks. Kehtiv seadusandlus ei anna ettevõtte asutamisloa andnud organile

õigust asutamisluba ise kehtetuks tunnistada või tühistada. TKS §-st 9 lg 1 tuleneb, et maa- või

linnakohus saab jätta kohaldamata kohaliku omavalitsuse organi tsiviilõigusliku iseloomuga

haldusakti, kui see on ebaseaduslik. Tsiviilkolleegium märkis samas kohtuotsuses, et ta ei pea

vajalikuks anda hinnangut sellele, kas asja menetlemisel esimese astme kohtus rikuti HKS § 36 lg 1

p. 2. Halduskohus menetles tema pädevusse mittekuuluvat asja, millega ta oluliselt rikkus

Halduskohtumenetluse seadustiku sätteid.

Projekteerimise Instituudi EKE Projekt ja aktsiaseltsi Eesti Külaehitus esindajad esitasid Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. veebruari 1995. a. otsusele kassatsioonkaebuse, milles

paluvad kohtuotsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kaebuses

leitakse, et ringkonnakohtu tsiviilkolleegium, pidamata vajalikuks anda hinnangut HKS § 36 lg 1 p. 2

rikkumisele esimese astme kohtu poolt, on seisukohal, mis on vastuolus Riigikohtu

halduskolleegiumi 25. novembri 1994. a. määrusega. Selle määruse kohaselt tuleb Tallinna

Halduskohtu 26. juuni 1994. a. otsus igal juhul tühistada, kuna see otsus oli vahetult suunatud

protsessi kaasamata jäetud Projekteerimise Instituudile EKE Projekt. Samas sisaldub Riigikohtu

halduskolleegiumi määruses postulaat, et käesolev asi kuulub halduskohtu pädevusse, sest vastasel

korral pidanuks Riigikohus ise menetluse lõpetama HKS § 57 p. 3 alusel. Seega rikkus Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium TKS § 349 lg 1, mille kohaselt kassatsioonikohtu seisukohad

seaduse tõlgendamisel on kohustuslikud asja uuesti läbivaatavale kohtule. Samuti väidetakse

kassatsioonkaebuses, et Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus, millega menetlus lõpetati

põhjusel, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse, on vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi

23. veebruari 1994. a. määrusega, mis on tehtud analoogses asjas samade protsessiosaliste osavõtul.

Halduskolleegiumi selle määruse kohaselt on halduskohtu pädevuses kaebuste lahendamine kohaliku

omavalitsuse täitevorgani õiguakti või toimingu peale. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium

asunud seisukohale, et Tallinna Ringkonnakohus on Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse

lahendamisel mõistnud ebaõigesti aktsiaseltsi Eesti Külaehitus ja Projekteerimise Instituudi EKE

Projekt poolt osaühingu EKE Projekt vastu esitatud hagi tähendust ning vääralt kohaldades HKS § 19

lg 5 lõpetanud haldusasja menetluse. Sama vea on teinud ka Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium,

seostades käesoleva haldusasja lõpetamise sellesama hagi menetlemisega Tallinna Linnakohtus. Veel

leiab kassaator, et ettevõtte nende asutamisdokumentide kehtetuks tunnistamine, mis on antud

kohaliku omavalitsuse organite poolt avalik-õiguslike ülesannete täitmisel, on halduskohtumenetluse

objektiks. Ettevõtteseadus ei sätesta, et selliseid haldusakte saab kehtetuks tunnistada ainult

tsiviilkohtupidamise korras. Asutamisaktide kehtetuks tunnistamisest võib tuleneda ettevõtte tegevuse

lõpetamine, mis on aga tsiviilkohtupidamise objektiks.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

1. Riigikohtu halduskolleegiumi 25. novembri 1994. a. määrusest tuleneb, et asja uuesti läbi

vaadanud Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium pidi tühistama Tallinna Halduskohtu 29. juuli

1994. a. otsuse põhjusel, et viimane on protsessi kaasamata jätnud OÜ EKE Projekt, kellele

halduskohtu otsus oli vahetult suunatud. Riigikohtu halduskolleegiumi selle määruse kohaselt oli OÜ

EKE Projekt protsessi kaasamine kohustuslik ja teda sai materiaalõigusliku vaidluse lahendamisse

kaasata üksnes esimese astme halduskohus. HKS § 57 p. 2 kohaselt ei saa Riigikohus

kassatsioonimenetluses saata asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ta saab saata asja

uueks läbivaatamiseks üksnes ringkonnakohtule. TKS § 349 lg 1 kohaselt, mis laieneb ka

halduskohtumenetlusele, on kassatsioonikohtu seisukohad seaduse tõlgendamisel kohustuslikud asja

uuesti läbivaatavale kohtule. Seega on põhjendatud kassaatori väide, et Tartu Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 23. veebruari 1995. a. otsus on vastuolus nii Riigikohtu halduskolleegiumi

25. novembri 1994. a. määruse kui ka TKS §-ga 349 lg 1 põhjusel, et tsiviilkolleegium eiras asja

uuesti läbivaatamisel Riigikohtu seisukohta.

2. Põhjendatud on kassaatori väide, et Riigikohtu halduskolleegiumi 25. novembri 1994. a. määrusest

tuleneb, et antud asi kuulub halduskohtu pädevusse, sest vastasel korral oleks Riigikohtu menetluse

ise lõpetanud HKS § 57 p. 3 alusel.

Ettevõtteseaduse § 23 p. 2 kohaselt on ettevõtte tegevuse lõpetamise üheks aluseks kohtu poolt

ettevõtte asutamisaktide kehtetuks tunnistamine. OÜ EKE Projekt asutamisaktideks olid tema

asutamisleping, põhikiri ja Tallinna Linnavalitsuse korraldusega antud asutamisluba.

Asutamislepingu kehtetuks tunnistamine kuulub Tallinna Linnakohtu pädevusse. Linnavalitsuse

korraldus, millega anti asutamisluba, on aga kohaliku omavalitsuse organi poolt avalik-õiguslike

ülesannete täitmisel antud haldusakt ja vaidlus selle üle, kas see dokument on antud seaduslikult,

kuulub halduskohtu pädevusse. Ekslik on Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi seisukoht, et

kohus võib tsiviilkohtumenetluse korras TKS § 9 lg 1 alusel jätta kohaldamata ettevõtte asutamisloa,

kui see on antud seadusevastaselt. Linnavalitsuse korraldust, millega anti asutamisluba, ei saa kohus

kohaldada ega kohaldamata jätta.

Asutamisloa, samuti nagu teistegi riigihaldus- või kohaliku omavalitsuse organite poolt avalik-

õiguslike ülesannete täitmisel antud lubade või litsentside andmise seaduslikkuse saab vaidlustada

halduskohtus. Samas ei anna Halduskohtumenetluse seadustik halduskohtule õigust tunnistada

haldusakte kehtetuks. HKS § 20 kohaselt on halduskohus pädev tunnistama haldusakte üksnes

seadusevastaseks ja tegema akti andnud organile ettepaneku asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus.

Seda on Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium õigesti märkinud. Ta on aga vääralt järeldanud, et

asi ei kuulu halduskohtu pädevusse põhjusel, et halduskohus ei saa asutamisluba kehtetuks

tunnistada. Maa- või linnakohus ega halduskohus ei saa tunnistada kehtetuks ei asutamisluba ega

haldusakti, millega see luba anti, sest see ei kuulugi kohtu pädevusse. Halduskohus ei tunnista

kehtetuks mitte ettevõtte asutamisluba, vaid seadusevastaseks haldusakti, millega see luba anti.

Halduskohtu otsuse alusel peab akti andnud organ ise tunnistama kehtetuks haldusakti. Sellega

kaotab kehtivuse ka asutamisluba. Tulenevalt Ettevõtteseaduse § 23 p. 2 mõttest, tuleb asutamisloa

kohtu korras kehtetuks tunnistamisega võrdsustada akti, millega anti asutamisluba, kohtu korras

seadusevastaseks tunnistamine. Vastasel korral poleks ettevõtte tegevuse lõpetamine selle sätte alusel

üldse võimalik.

Haldusakti, millega ettevõttele anti asutamisluba, seadusevastaseks tunnistamist saab taotleda

põhjusel, et kohaliku omavalitsuse organ on luba andes rikkunud seadust, näiteks jätnud loa andmisel

kontrollimata asutamislepingu seaduslikkuse. Luba andev kohaliku omavalitsuse täitevorgan peab

kontrollima esitatud dokumentide seaduslikkust.

3. Põhjendatud on kassaatori väide, et asutamisloa kehtetusest võib tuleneda ettevõtte tegevuse

lõpetamine.

Asutamisloa kehtetus ei tähenda ettevõtte lõpetamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2

kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisega. Registrist kustutamisele peab

eelnema ettevõtte tegevuse lõpetamine sama seaduse § 49 alusel või mõnel muul seadusega sätestatud

alusel, ja likvideerimismenetlus.

4. Ebatäpne on kassaatori väide, et Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus on vastuolus

analoogilises asjas tehtud Riigikohtu halduskolleegiumi 23. veebruari 1994. a. määrusega. See asi ei

ole analoogiline käesoleva asjaga. See määrus oli tehtud asjas, milles Tallinna Linnavalitsus ise, ilma

kohtuotsuseta, tühistas korralduse, millega ta andis ettevõttele asutamisloa. Käesolevas asjas aga

taotletakse, et kohus tunnistaks seadusevastaseks linnavalitsuse korralduse, millega anti asutamisluba.

Õigus on aga kassaatoril selles, et nimetatud hagi menetlemine Tallinna Linnakohtus ei takista

haldusasja läbivaatamist. Tsiviil- ja halduskohtumenetlusel on erinevad objektid. Nende vaidluste

pooled on erinevad. Haldusakti andes tegutses linnavalitsus avalik-õigusliku isikuna.

5. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on ekslikult kohaldanud HKS § 36 lg 2, leides, et

halduskohtu pädevusse mittekuuluva asja menetlemine on selles sättes nimetatud kohtumenetluse

seaduse muu rikkumine, mille korral ringkonnakohus võib protsessiosaliste taotlustest olenemata

kohtuotsuse tühistada. Kui halduskohus on lahendanud asja, mis ei kuulu tema pädevusse, siis on asja

lahendanud ebaõige kohtunik ja otsus kuulub kohustuslikus korras tühistamisele hoopis HKS § 36

lg 1 p. 1 alusel.

Seega kuulub Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. veebruari 1994. a. otsus tühistamisele ja

asi saatmisele uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. veebruari 1995. a. otsus haldusasjas

nr. II-3-19/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises koosseisus.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Projekteerimise Instituudile EKE Projekt ja aktsiaseltsile Eesti Külaehitus

kassatsioonikautsjon kummalegi 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 2. juunil 1995. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel