III-1/3-23/95 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

III-1/3-13

Tartus, 23.mail 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus : eesistuja Peeter Vaher ja liikmed Lea Kalm ning Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi

kriminaalasja R.P. süüdistuses

KrK §-de 176 lg.1 ja 139 lg.2 p.1,2,3 järgi.

Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et R.P. on korduvalt kriminaalkorras karistatud. 1.Tartu Linna

Rahvakohtu 6.juuli 1981.a. otsusega tunnistati R.P süüdi ENSV KrK § 88 lg.3 p.1 järgi ja mõisteti

karistuseks kuus aastat vabadusekaotust. ENSV KrK § 139 lg.2 p.-de 1,2,3 järgi süüditunnistamisel karistati

teda kolme aastase vabadusekaotusega ja süüditunnistamisel ENSV KrK § 197 lg.2 p.-de 1 ja 2 järgi mõisteti

karistuseks kolm aastat vabadusekaotust. Kuritegude kogumi eest mõisteti R.P-le lõplikuks karistuseks kuus

aastat vabadusekaotust tugevdatud reziimiga kasvatusliku töö koloonias.

2.Tartu Linna Rahvakohtu 1.detsembri 1986 .a. otsusega tunnistati R.P. süüdi ENSV KrK § 197 lg.2 p.1,2

järgi ja mõisteti karistuseks kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust ning süüditunnistamisel ENSV KrK §

112 lg.2 järgi karistati teda vabadusekaotusega kolm kuud. Kuritegude kogumi eest mõisteti karistuseks

ENSV KrK § 4o lg.1 järgi kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust . Nimetatud karistusele liideti Tartu

Linna Rahvakohtu 6.juuli 1981.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osast üks aasta vabadusekaotust ja

lõplikuks karistuseks ENSV KrK § 41 järgi mõisteti neli aastat ja kuus kuud vabadusekaotust.

Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks R.P-l loeti neli aastat ja neli kuud vabadusekaotust range reziimiga

parandusliku töö koloonias alates 1.detsembrist 1986.a..

Karistuse kandmise ajal 23. septembril 199o.a. põgenes R.P. kinnipidamiskohast ja pani toime võõra vara

salajase varguse. Tartu Maakohtu 11.jaanuari 1994.a. otsusega tunnistati R.P. süüdi KrK § 139 lg.2 p.-de

1,2,3 järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vabadusekaotust. Süüditunnistamisel KrK § 176 lg.1 järgi mõisteti

karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 4o lg.1 alusel liideti mõistetud karistused täies ulatuses ja

lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest loeti üks aasta ja kaks kuud vabadusekaotust. KrK § 41 järgi

liideti sellele otsusele täies ulatuses Tartu Linna Rahvakohtu 1.detsembri 1986.a. kohtuotsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa kuus kuud ja 8 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti

üks aasta , kaheksa kuud ja kaheksa päeva vabadusekaotust KrK § 47 lg.1 sätete kohaldamisega tingimisi

kolme aastase katseajaga. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tartu prokurör A.Kungla ,

kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja R.P-le vabadusekaotusliku karistuse mõistmist.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21.veebruari 1994 .a. otsusega tühistatigi osaliselt Tartu

Maakohtu 11.jaanuari 1994.a. kohtuotsus R.P-le mõistetud lõpliku karistuse osas ja uueks karistuseks

mõisteti KrK § 41 alusel üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Apellatsioonprotest

rahuldati.

Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas avalduse kohtuvea parandamiseks süüdimõistetu R.P.. Avalduses

palub R.P. Tartu Linna Rahvakohtu 1.detsembri 1986.a. otsusega temale süüksarvatud kuritegude

ümberkvalifitseerimist kehtiva kriminaalkoodeksi järgi ja karistuste vastavusse viimist ettenähtud

sanktsioonidega. Seoses kuritegude ümberkavlifitseerimisega ja karistuste vastavusse viimisega kehtivate

sanktsioonidega taotleb R.P. ka Tartu Maakohtu 11.jaanuari 1994.a. ja Tartu Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 21.veebruari 1994.a. otsuste tühistamist temale KrK § 41 sätete järgi mõistetud

karistuse osas.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,

milles ta toetas avalduse osalist rahuldamist,

t u v a s t a s :

R.P. süüditunnistamine ja karistamine Tartu Linna Rahvakohtu 6.juuli 1981.a. ja 1.detsembri 1986.a.

kohtuotsustega toimus kehtinud ENSV KrK ja ENSV KrPK sätete alusel. Süüdimõistetu poolt toimepandud

kuriteod on õigesti kvalifitseeritud ENSV KrK §-de 88 lg.3 p.1;139 lg.2 p.-de 1,2,3; 197 lg.2 p.1,2 ja 112

lg.2 järgi ja mõistetud karistused vastavad paragrahvi sanktsioonis ettenähtud karistustele.

1.juunist 1992.a. kehtestati Eesti Vabariigis kriminaalkoodeksi uus redaktsioon. Eesti Vabariigi seaduse Eesti

NSV kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni -Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta § 4 kohaselt kuulusid

ENSV KrK §-de 88 ja 112 järgi karistust kandvate isikute süüdistused ümber kvalifitseerimisele

Kriminaalkoodeksi vastavate paragrahvide järgi ja mõistetud karistused vastavusse viimisele

Kriminaalkoodeksi sanktsioonidega. Osundatud seaduse § 5 alusel kuulusid ümberkvalifitseerimisele ENSV

KrK § 139 järgi süüdimõistetud isikute süüdistused Kriminaalkoodeksi sama paragrahvi piires ja mõistetud

karistused vastavusse viimisele Kriminaalkoodeksi sanktsioonidega . Seaduse täitmiseks moodustati

järelevalvekomisjonid , kes valmistasid ette kohtutele esitamiseks materjalid nende isikute kohta , kelle

süüdistused kuulusid ümberkvalifitseerimisele. Kuna R.P. oli kinnipidamiskohast põgenenud , siis tema

suhtes materjale kohtule ei esitatud ning seega kuuluvad tema poolt enne 1.juunit 1992.a. toimepandud

vargused ja kerge kehavigastuse tahtlik tekitamine ümberkvalifitseerimisele.Kerge kehavigastuse tahtliku

tekitamise eest tuleb mõista ka uus karistus , sest kehtiv redaktsioon ei näe enam karistusena ette

vabadusekaotust. Teised mõistetud karistused on vastavuses kehtivas kriminaalkoodeksis ettenähtud

sanktsioonidega ja need muutmisele ei kuulu. Tartu Maakohtu 11.jaanuari 1994.a. ja Tartu Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 21.veebruari 1994.a. otsused R.P-le karistuse mõistmisel kohtuotsuste kogumi eest

KrK § 41 alusel ei kuulu muutmisele seetõttu et , kohtud on arvestanud varem mõistetud ja ärakandmata

karistust,mis ka kuritegude ümberkvalifitseerimisel ei kuulu vähendamisele.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p.3,64 p.4,65 lg.3 , 779 ja seaduse Eesti NSV

Kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni -Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta §-dest 4 ja 5 , Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1.Tühistada Tartu Linna Rahvakohtu 6.juuli 1981.a. otsus R.P-le süüksarvatud kuritegude kvalifitseerimise

osas ja kvalifitseerida ENSV KrK § 88 lg.3 p.1 järgi kvalifitseeritud kuritegu KrK § 139 lg.3 p.1 järgi ja

ENSV KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi kvalifitseeritud kuritegu KrK § 139 lg.2 p.1,2 järgi. Muus osas jätta

kohtuotsus muutmata.

2.Tühistada Tartu Linna Rahvakohtu 1.detsembri 1986.a. otsus R.P-le süüksarvatud kuriteo - kerge

kehavigastuse tahtliku tekitamise - kvalifitseerimise ja karistamise osas. Kvalifitseerida ENSV KrK § 112

lg.2 järgi kvalifitseeritud kuritegu KrK § 113 järgi ja mõista karistuseks kolm kuud aresti. Muus osas jätta

kohtuotsus muutmata.

3.Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21.veebruari 1994.a. otsus R.P. süüdistusasjas jätta muutmata.

4.R.P. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt.

Otsus jõustub 23.mail 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: P.Vaher

Liikmed: L.Kalm

J.Rätsep