III-2/1-26/95 · Riigikohus

III-2/1-26/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 17. mail 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: esimees J. Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks, kostja AS

Ilmarine esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul vaatas läbi 8. mail 1995. a. avalikul

kohtuistungil

RE Riigiressursside Keskus kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.1994. a.

otsuse kassaatori hagis AS Ilmarine vastu hoiulepingu järgi 1 809 361 kr. 40 s. nõudes.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt anti 10.10.1991. a. RAS -le Ilmarine hoiule Eesti Vabariigi

omandisse võetud tehase "Ilmarine" mobilisatsioonireserv 225 020 rbl. väärtuses. Vabariigi Valitsuse

Riigireservi komisjoni 26.03.1993. a. määrusega nr. 10 lubati kostjal realiseerida reservi varasid 1

844 506 kr. väärtuses. Kuna kostja realiseeritud varade eest ei tasunud, siis TsK § -de 420 ja 423

alusel nõudis hageja 1 809 361 kr. 40 s. (1 844 506 kr. - tehase hoiukulud 35 145 kr.).

Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.1994. a. otsusega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 17.10.1994. a.

otsus, millega hagi jäeti viitega TsS ÜS § -dele 58 ja 60 rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et

linnakohtu otsus täiendavat motiveerimist ei vaja. Linnakohus motiveeris hagi rahuldamata jätmist

järgnevaga: tehas "Ilmarine" võttis 10.10.1991. a. vastutavale hoiule mobilisatsioonireservi 225 020

rbl. väärtuses. 31.12.1991. a. võttis riik tehase arvelduskontolt reservi maksumuse 225 020 kr.

Vabariigi Valitsuse Riigireservi Komisjoni 30.10.1992. a. määruse nr. 67 p. -s 1 sätestati, et varad on

riigireservis arvel soetamishindadega, mis hoiustamise ajal muutmisele ei kuulu. Punktis 4 sätestati,

et riigireservist varade väljaarvamisel realiseeritakse nad kehtivate kommertshindadega. Hageja ei

esitanud tõendeid, millised varad ja millise dokumendi alusel arvati tehase "Ilmarine"

mobilisatsioonireservist välja ja milline on vaidlusaluse vara uus maksumus. Hageja pole tõendanud,

kas vaidlusalune vara tegelikult müüdi ja kui müüdi, siis milliste hindadega. RAS Ilmarine

erastamisel Erastamisagentuur, sõlmides ostu-müügi lepingu Eesti Vabariigi eest ja nimel, vabastas

lepingu punktis 15. 1 ostja ja ettevõtte vastutusest Riigiressursside Keskuse võimalike nõuete suhtes.

Seda lepingu punkti tühistatud ja vaidlustatud ei ole.

Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada või saata asi uueks arutamiseks järgmistel põhjustel: 1) ringkonnakohus ei ole hinnanud

kõiki tõendeid ja on rikkunud sellega TsKS § -i 92 nõudeid. Hagi rahuldamata jätmisel on toetutud

meelevaldsetele tõenditele. Pole tõendatud, et riik võttis kostja arvelduskontolt mingid summad. Vara

maksumus oli fikseeritud Vabariigi Valitsuse Riigireservi komisjoni määruses ja kooskõlastatud

kostjaga. Muid tõendeid hagejal ei olnud vaja esitada. Dokumentaalsed tõendid selle kohta, mida

tehti vaidlusaluse varaga, asuvad kostja käes, kes tulenevalt TsKS § -st 191 lg. 1 pidi need esitama

kohtule. Erastamisagentuuril ei olnud õigust vabastada kostjat kohustustest Riigiressursside Keskuse

ees. Ostu-müügi lepingu vastav säte on ebaseaduslik. Kohus ei andnud hinnangut poolte

hoiulepingulistele suhetele ja jättis käsitlemata hagi aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid; 2)

ringkonnakohus on rikkunud TsKS § -i 232 lg. 4 sätteid. Kohtuotsuses ei ole põhjendusi, miks kohus

need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti puuduvad viited seadustele, mida kohus kohaldas.

Vastuses kassatsioonkaebusele palub AS Ilmarine ringkonnakohtu otsuse muutmata ja

kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta, sest: 1) 23.06.1994. a. sõlmitud erastamise ostu-müügi lepingu

p. 15. 1 kohaselt ei ole AS -l Ilmarine kohustusi hageja ees ning riigiressurssidest ja

mobilisatsioonireservidest tulenevate võimalike kohustuste eest vastutab Erastamisagentuur; 2) Eesti

Tööstuse ja Ehituse Kommertspank nõudis 31.12.1991. a. "Ilmariselt" sisse reservide loomiseks

antud laenu 225 020, 14 kr. Seega lõppes vara hoiukohustus "Ilmarise" poolt, reservis olnud

materjalid võeti raamatupidamises tema arvele ning kasutati oma tootmisvajadusteks.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel

protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu.

TsKS § 232 lg. 4 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab,

samuti seadused, mida kohus kohaldas.

Kohtuotsustes ei ole antud õiguslikku kvalifikatsiooni pooltevahelistele suhetele nende arengus ega

viidatud materiaalõiguse normidele, mis neid suhteid reguleerivad. Pooltevaheliste suhete õiguslik

kvalifikatsioon määrab kindlaks asjaolud, mis vaidluses kuuluvad tuvastamisele ja on kohtuotsuse

seaduslikkuse ja põhjendatuse eelduseks. Hagi esitati Tsiviilkoodeksi hoiulepingut reguleerivate

sätete alusel. Kohtuotsustest ei nähtu, milline seos on linnakohtu viidatud TsS ÜS § -del 58 ja 60

antud õigusliku vaidlusega. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele rajaneb kohtu järeldus, et riik

võttis kostja arvelduskontolt 31.12.1991. a. raha. Tuvastamata on, mis raha see oli ja kas ning kuidas

mõjutas pooltevahelisi õigussuhteid. Ekslik on otsuse väide, et kostjalt võeti 225 020 kr.. 31.12.1991.

a. ei olnud Eesti kroon veel käibel. Kohtuotsustes on leitud, et hageja pole tõendanud mitmeid hagi

alusesse kuuluvaid asjaolusid, kuid on jäetud põhjendamata, miks kohus ei arvesta esitatud

dokumentaalseid tõendeid.

Juhindudes TsKS § -st 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.1994. a. otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale

kohtule teises koosseisus.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada RE -le Riigiressursside Keskus maksekorraldusega nr. 3 26.01.1995. a. tasutud

kassatsioonikautsjon 5000 (viistuhat) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed J. Luik, H. Jõks