III-1/1-31/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKohtuistungist võttis osa menetlusosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. on süüdi mõistetud Ida-Viru Maakohtu 14. detsembri 1994.a. otsusega KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi ning
Legislator headnote
AI generatedIII-1/1-31/95 · Riigikohus: selle kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud ei ole. Kassaator väidab ka seda, et ta ei olnud 20.08.1994.a.
Full text
III-1/1-31/95
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 09. mail 1995.a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher
vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja
R. A. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi.
Kohtuistungist võttis osa menetlusosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
R. A. on süüdi mõistetud Ida-Viru Maakohtu 14. detsembri 1994.a. otsusega KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi ning
karistatud 5 aasta vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 alusel 2 aastase katseajaga.
R. A. tunnistati süüdi selles, et ta 20. augustil 1993.a. kella 24 paiku Kohtla-Järvel X tn. 6 koridoris lõi kaks
korda noaga I. A.-d, mille tagajärjel viimane suri.
Ida-Viru Maakohtu 14.12.1994.a. otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kannatanu N. A., kes leidis, et
mõistetud karistus on leebe ja alusetult ei tunnistatud karistuse mõistmisel raskendavaks asjaoluks kuriteo
toimepanemist joobeseisundis.
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 1995.a. otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu
14.12.1994.a. otsus R. A. suhtes KrK § 47 sätete rakendamise osas, jäeti talle mõistetud karistus muutmata,
kuid määrati, et karistus kuulub reaalsele ärakandmisele kinnises vanglas. Muus osas jäeti kohtuotsus
muutmata.
Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu R. A., kes leiab, et
ringkonnakohtu poolt määratud karistus on liiga raske arvestades seda, et teda peksti korduvalt 10-liikmelise
grupi poolt ning ta hingeline seisund pärast seda ei lubanud aru anda sooritatud tegudest. Veel leiab
kassaator, et ringkonnakohus oma otsuses on alusetult viidanud sellele, et kohtualune 08.06.1993.a. olevat
toime pannud kuriteo KrK § 115" järgi. Nimetatud kuritegu kassaator väidetavalt toime pannud ei ole ja teda
selle kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud ei ole. Kassaator väidab ka seda, et ta ei olnud 20.08.1994.a.
südaööl joobnud olekus. Toodud asjaoludel taotleb R. A. Viru Ringkonnakohtu otsuse tühistamist karistuse
mõistmise osas ning Ida-Viru Maakohtu otsuse muutmata jätmist.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi
seletuse, milles ta leiab, et kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele
t u v a s t a s:
KrK § 20 lg 1 kohaselt on karistus sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu
suhtes kohtuotsuse alusel ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises KrK-s
ettenähtud ulatuses. Vastavalt KrK §-le 36 arvestab kohus karistuse mõistmisel toimepandud kuriteo raskust
ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kuriteo raskus ja laad on
esimene faktor, millest sõltub karistus konkreetse kuriteo eest.
R. A. tekitas kannatanule üliraske kehavigastuse, mille tagajärjel viimane suri, s.o. pani toime kõige suurema
raskusastmega kuriteo. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on asunud õigele seisukohale, et Ida-Viru
Maakohus on alusetult vabastanud R. A. karistusest KrK § 47 sätete kohaldamisega, sest vabadusekaotuse
tingimuslik mittekohaldamine on üldjuhul võimalik vähese raskusastmega kuritegude eest karistuse
mõistmisel. Ringkonnakohus on arvestanud karistuse mõistmisel nii kuriteo raskust kui ka tehiolusid. Samas
on aga Viru Ringkonnakohtu otsuses ekslikult viidatud süüdimõistetu poolt 08.06.1993.a. kuriteo
toimepanemisele KrK § 115"lg 1 järgi, sest selle kuriteo toimepanemises R. A. süüdi mõistetud ei ole.
Nimetatud viide tuleb kohtuotsusest välja jätta. See ei oma aga tähtsust karistuse mõistmise seisukohalt, sest
võrreldes maakohtu otsusega karistusmäära suurendatud ei ole ja R. A. on karistatud KrK § 107 lg 2
ettenähtud sanktsiooni alammääraga.
Põhjendatult on loetud tuvastatuks, et R. A. pani kuriteo toime joobeseisundis, sest alkoholi tarvitamist enne
kuriteo toimepanemist on R. A. ise kinnitanud korduvalt ja seda on tõendanud ka tunnistajad.
Seega on Viru Ringkonnakohus õigesti kohaldanud kriminaalseadust ja puudub AKKS §-s 64 toodud
kohtuotsuse tühistamise alus.
Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 1995.a. otsus muutmata ja R. A.
kassatsioonkaebus rahuldamata.
Kohtuotsus jõustub 09. mail 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.
Eesistuja: Jüri Ilvest
Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher